Puhkus on omadega poole peal ja tuleb natuke vahekokkuvõtteid teha. Nädala algus möödus linnas,väheke asju ajades väheke lõõgastudes.
Sai pojaga advokaadihärrat külastatud,kes jättis tõeliselt noobli härrasmehe mulje ja kui ma poleks tema vendlust teadnud, siis ilmselt poleks ka osanud selles kombinatsioonis mingit vendlust märgata.
Vaatasin ära ka filmi-JANE AUSTENI TÕRJUTUD TUNDED.Eht inglaslik, ajalooline ja ilus. Seega mõistagi täiesti vaadatav! Vahepeal jõudsin Pisiga veel Reeda Kassi katsikule. Üks järjekordne meeldiv õhtupoolik-hoolik. Kolmapäeval taas arutlused toodete üle...fanta on hää,imehää,meie lauale ikka alles jää,jää... Kaubamaja kinkekaart 300.- ,mis pärast ikka koduste vahel jagamisele läks.
Neljapäeval kimasin hommikul Riia poole. Eesti politsei võttis bussi rajalt maha, kuna pidi ju 100 asemel 90 kimama, aga ilmselt ei oleks selline kiirus bussi mitte graafikusse viinud. Ähvardati 6000.- trahvi ja reisijate mahatõstmisega, aga lõpuks jäid ikka ähvardused täide viimata. Liiklus oli keskpäeval Läti poolel väga närviline-kitsad teed rekkasid ja suuri busse täis.Päris stressav oli teed jälgida, mida ma muidugi tegemata ei saanud jätta...
Riias olin ma just eelmisel suvel käinud, seega uut polnud nagu midagi. Aega ei olnud ka. Kuna mees oli Riias koolitusel, siis mõtlesime seal ööpäevakese koos veeta. Paraku jäi tema sealolek päeva võrra lühemaks,pidi järgmisel päeval juba Rakveres tööl olema, nii jäi ka minu Riias viibimine napiks. kõigepealt ootasin teda ilma rahata ja moblavõrguta ja mõtlesin, et kui ta kokkulepitud kohta ei tule ( mis iganes), siis pean öö küll põõsa all veetma ja pärast kerjama hakkama. Lubasin endale, et ei iial lähe tagasisõidupileti või vähemalt korraliku summata ühtegi välisriiki. Tagantjärele ikka hää tark olla.
Lõpuks ta ikka tuli, palavus tappis. Surfasime suuremaid magistraale mööda ja käisime seiklusrikkalt ka Jurmalas ära. JURMALA jättis haruldaselt hea mulje, sinna tahan kindlasti tagasi. Ikka hulka kobedam ja kultuursem paik kui venelaslik Palanga kuurort. Ööelu polnud meil kahjuks aega ära oodata, sõitsime tagsiteel Eestisse Saulkrasti randa ja käisime ujumas ning sõime ka hääd karbonaadi seentega. Lained olid suured nagu Vahemeres,.. Mmmmõnus oli! Ja liiv ka rannas, jälle tahaks tagasi...
Neljapäeva öösel saabusimegi Folgile. Ehk...tunneta ürgseid rütme!
Rahvast oli sel õhtul veel normaalselt ja valitses mõnus jaaniussikeste valgus lossimägede kohal. Sukeldusime öösse ja rütmidesse, mida kõikjalt kostis. Puude all auras vesipiipe ja kaifis noori... Kuna mu mobla on suve lõpuni,, ootan kõnesid, aga ise helistada ei saa,,uinuvas reziimis, siis ootasin JUHUSEID ja need ei jäänud mitte juhtumata.
Järgmisel hommikul läksin, kuhu jalad kannavad ja nad kandsid mind Viljandi järve äärde. Hakkasin lõpetama seal Eha ja tähe luguja süvenesin maiste ja taevaliste mängude võluriiki. Nii ei märganudki ma kuidas aeg kulus, selg kõrbes ja minu lähedale ( nii umbes 5 meetri raadiusse) potsatasid sõbrad ja folgilised- Anu, tütre Nelega, India Kadi,kes taas Põhjamaal käimas ja veel keegi nende tuttav...
Tasapisi sai ka raamat läbi ja ma ei saanud mitte seltsimata jätta. Rääkisime siis nii Indiast kui Lii Undist kui ka eelmistest Folkidest ja sellest, et Kadi taas Hipimaailmast tagasi tahab tulema hakata. Ühel hetkel meenus mulle, et paar toredat näitust on Viljandipeal lahti.Nii ronisin ikka jälle Kirsimäest üles, et vaatan mida saan.;)
Sel ajal kui parajasti rokkijate rokiseid fotonäguseid kaesin helistaski mulle kirjatädi Malle ja kutsus kohvile. Urr... nii tore, tänud sulle Malle! Tänu Sulle nägin ära ka Marki ema maalid, kullid, siidimaalid ja mida veel...Ka enda ema tuli meelde ja tema kunstnikutee...
Ja ühesõnaga. Ja millise vahva söökla ma tänu Sulle leidsin. Suurte lillede ja külalisraamatuga. Ja toitude maitsetest ma parem ei räägigi.;)
Sain poolteist tundi varem piletid Fernando Sterni ja Alejandro Soto kontserdile. Kätte sain! Pärast oli saba juba kilomeetrine Tsiili ja hispaania muusika AIDAS. No oli see alles kontsert, maja tahtis kirest ja rütmide ja aplauside kuumusest lõhki lennata. I love you Alejandro Soto! Nutsin pool kontserti ilust ja võlust...Pisarad lihtsalt voolasid. Tegelikult olen igast maanurgast otsinud neid tänavatel laulvaid ja mängivaid indiaanlasi!;) See on täpselt minu muusika. Loodan, et olete järgmisel suvel taas. Fernando Stern ja Alejandro Soto
Tšiili
http://www.nanostern.com/
Gurmaanidele
Kaks sõpra, rändmuusikut kaugest Lõuna-Ameerika riigist, kus näppellidel on pärimusmuusikas väga oluline roll. Tšiili muusika juured on Hispaania ja indiaani pärimusmuusikas Argentiina ja Mehhiko mõjutustega.
Fernando on festivali publikule tuttav juba eelmisest aastast, mil ta oli üks populaarsemaid artiste. Esitatakse nii omaloomingut kui ka ehedat pärimusmuusikat.
Oli ka Tbilisi ja Merani, ehk siis grusiinid oma tantsu ja omade rütmidega...
Ööseks mangusin välja ka Volkonski piletid ja vedasin oma poolmagava mehe ka kohale. Enne magas ta kiriku juures kuuse all ja mina vaatasin tulekeerutajaid.
Volks rääkis Ööülikoolis elavatest eepostest...Huvitav nähtus tõesti. Mu sõber Rüütlimees on ka tegelikult elav eeposekirjutaja, ehkki tal pole seal riime.
Laupäeval jätsime Viljandi seljataha ja sõitsime koju, et kallistada lapsi, keda ei olnud juba kaks päeva näinud.
Kogu lugu! Ilus oli ja igati läks hinge. Folk nagu puhkus, Puhkus nagu folk... Ürgsed rütmid läbi keha kumisemas. Sõbrad hipid ja Viljandi Malle...
teisipäev, 29, juuli 2008
reede, 18, juuli 2008
Netist ära!
Täna on siis see tore reede, kus saab PUHKUSELE ja ÄRA ja VABASSE TUULDE! Mõtlesin, et proovib ka arvutist väikese pausi teha, tahab ju temagi väheke puhata ja Neti saab ka ilma minuta ideaalselt läbi...:)
Folgivihjeteks oleksid Fernando Stern ja Alejandro Soto (Tsiili) ja Ööülikool koos Volksuga. Ja üks suur roheline telk harulise tamme all. Söögiks vett ja joogiks leiba...
Pisitüdruk läks hoidjaga Glehni lossi metsa mustikale ja Vanem on öö ja päeva juba ammu segi ajanud. Mina siis avan vaikselt puuri ust...
Et laseks Hingelinnul lennata!
Folgivihjeteks oleksid Fernando Stern ja Alejandro Soto (Tsiili) ja Ööülikool koos Volksuga. Ja üks suur roheline telk harulise tamme all. Söögiks vett ja joogiks leiba...
Pisitüdruk läks hoidjaga Glehni lossi metsa mustikale ja Vanem on öö ja päeva juba ammu segi ajanud. Mina siis avan vaikselt puuri ust...
Et laseks Hingelinnul lennata!
neljapäev, 17, juuli 2008
Hea politseiniku kuvand
Mõtisklesin täna hea politseiniku kuvandi üle.
Tegelikult on hea politseinik Lõvi Leo. See, kes lapsi kaitseb ja mõnusa Nurjamina Kurjamite vastu võitleb.
Suuri mehi tavaliselt politseinikega pigem hirmutatakse. Suured inimesed ei oska Lõvi Leod, ehk head politseinikku, piisavalt karta. Siis tuleb ju ikka hirmutada. Päris politseinikud on inimlõvid Kalled ja Kustad, kes tegutsevad väga paljuski ka oma sisemise missiooni ja südametunnistuse jõul. Kellele kuidas on antud ja palju on kuskilt külge jäänud. Ega see töö neil ka just kerge ei ole valitud. Parimad teevad seda missioonitundest ja südame sunnil. Selles suhtes võib neid ka mõneti mõista. Nad on kogu aeg eesliinil, samal ajal kui meie tagalas pihku itsitame. Ja päris lõvid on loomaaias. Lapsed teeksid ka neile meelsasti pai...:) Kas ma tahaksin, et minu isa oleks politseimees Chicagos? Selles on küsimus.
.................................
Päevad venivad nagu purjus kapsaussid, keda politseinikel tuleks kiiremini minema vedada... Hallust ja igavust ilmestavad vaid mõned töölt lahkujad ja nende hüvastijätupeod, sünnipäevad ja Karukallid... Appi, tuleks juba reede! Saaks mõneks ajaks rongilt maha hüpata.
Saaks lugeda lastele Lõvi Leo Luulet.;)
ÜHES VÄIKSES Eesti LINNAS
elab kordnik Lõvi Leo.
Tema töökus on siin hinnas
vargad, pätid kinni seob.
Kord tänaval siin rattaid kadus.
Kõik olid suures hämmingus.
Lõvi Leo siis tööle asus,
peagi vargad kinni nabis.
Nüüd on linnas rõõmsad kõik.
Lahti läheb rattasõit.
Rahvas kiidab Lõvi Leod.
Korraldavad suure peo.
Vargad Leod nüüd kardavad.
Linnast ära jooksevad.
/ Siim Mangelsoo
Valuoja Põhikooli 5. kl./
LÕVI LEO ON POLITSEI
TA EI ÜTLE IIAL EI.
AITAB MEMME ÜLE TEE,
AVASTAB KA VARGUSE.
/Kerstin Sõber
Siimusti Lasteaed-Algkool. 4.kl./
Lõvi Leo on tore mees. Osaleb ka liikluses. Sõidad ilma turvavööta, kujutadki Leole sööta. Oled paljalt vales kohas, taas on Leo su juures kohal.
/ Tundmatu autor/
Tegelikult on hea politseinik Lõvi Leo. See, kes lapsi kaitseb ja mõnusa Nurjamina Kurjamite vastu võitleb.
Suuri mehi tavaliselt politseinikega pigem hirmutatakse. Suured inimesed ei oska Lõvi Leod, ehk head politseinikku, piisavalt karta. Siis tuleb ju ikka hirmutada. Päris politseinikud on inimlõvid Kalled ja Kustad, kes tegutsevad väga paljuski ka oma sisemise missiooni ja südametunnistuse jõul. Kellele kuidas on antud ja palju on kuskilt külge jäänud. Ega see töö neil ka just kerge ei ole valitud. Parimad teevad seda missioonitundest ja südame sunnil. Selles suhtes võib neid ka mõneti mõista. Nad on kogu aeg eesliinil, samal ajal kui meie tagalas pihku itsitame. Ja päris lõvid on loomaaias. Lapsed teeksid ka neile meelsasti pai...:) Kas ma tahaksin, et minu isa oleks politseimees Chicagos? Selles on küsimus.
.................................
Päevad venivad nagu purjus kapsaussid, keda politseinikel tuleks kiiremini minema vedada... Hallust ja igavust ilmestavad vaid mõned töölt lahkujad ja nende hüvastijätupeod, sünnipäevad ja Karukallid... Appi, tuleks juba reede! Saaks mõneks ajaks rongilt maha hüpata.
Saaks lugeda lastele Lõvi Leo Luulet.;)
ÜHES VÄIKSES Eesti LINNAS
elab kordnik Lõvi Leo.
Tema töökus on siin hinnas
vargad, pätid kinni seob.
Kord tänaval siin rattaid kadus.
Kõik olid suures hämmingus.
Lõvi Leo siis tööle asus,
peagi vargad kinni nabis.
Nüüd on linnas rõõmsad kõik.
Lahti läheb rattasõit.
Rahvas kiidab Lõvi Leod.
Korraldavad suure peo.
Vargad Leod nüüd kardavad.
Linnast ära jooksevad.
/ Siim Mangelsoo
Valuoja Põhikooli 5. kl./
LÕVI LEO ON POLITSEI
TA EI ÜTLE IIAL EI.
AITAB MEMME ÜLE TEE,
AVASTAB KA VARGUSE.
/Kerstin Sõber
Siimusti Lasteaed-Algkool. 4.kl./
Lõvi Leo on tore mees. Osaleb ka liikluses. Sõidad ilma turvavööta, kujutadki Leole sööta. Oled paljalt vales kohas, taas on Leo su juures kohal.
/ Tundmatu autor/
kolmapäev, 16, juuli 2008
Tasuta reklaam...
Reklaamin siis siin nüüd oma unistusreise, mis ehk kunagi, (loe varsti nii umbes viie aasta jooksul, järgneval viisaastakul kuskil) ka reaalsuseks saavad. Soojendan end ikka aegajalt nende reiside paistel ja valguses. Kes tahavad minuga liituda, andke aga teada! Lendame koos. :)
......................
Jordaania kuningriik ja Süüria pealinn Damaskus
05.10 - 13.10.08
DAMASKUS- AMMAN- JERASH- AJLUN- KUNINGLIK TEE- PETRA- WADI RAM- AQABA- SURNUMERI
Jordaania on üks Lähis-Ida paremini hoitud saladusi. Nimi, mida kuuldes meenub tihti vaid kõrb kaamelite ja beduiinidega, kui üldse midagi meenub. Tegelikult on Jordaania aga üks põnevamaid paiku selles piirkonnas. Väike maa, mille looduse mitmekesisus annab silmad ette paljudele suurematele maadele. Siia jääb maismaa madalaim punkt ja soolaseim veekogu - Surnumeri; kaljused mäed, kust avanevad kaunid vaated ka ümbritsevatele riikidele, ja mägesid läbivad sügavad kanjonid, mis ei jää alla oma ameerika suguvendadele; üks maailma kauneimaid kõrbi, kus kõrgete punakate kaljude vahel laiuvad luited; Punane meri, mille Jordaania rannikul olevad värvikirevad korallid on veel massiturismist puutumata.
Lisaks vaheldusrikkale loodusele on Jordaanial ka rikkalik kultuuripärand. See on üks esimesi piirkondi väljaspool Aafrikat, kuhu inimene elama asus ja miljoni aastaga on loodud siin palju vaatamisväärset. Nabatealaste kuulus kaubanduslinn Petra on üks tuntumaid paiku Jordaanias. Sealsed hiigelsuured punakast liivakivist välja raiutud fassaadid on ainulaadsed kogu maailmas. Pea iga linnake omab mõnda rooma-aegset ehitist ning kuulsasse linnadeliitu Decapolisesse kuulunud asulad on tunnistuseks omaaegsest õitsvast kaubanduselust. Jordaania on ka osa „Pühast maast“. Seal võib leida sadu paiku, mis on olulised nii judaistidele, kristlastele kui ka moslemitele. Just praeguse Jordaania aladel asusid kunagi kurikuulsad Soodom ja Gomorra, sealt nägi tõotatud maad Mooses ning seal ristiti Jeesus.
Sellele kõigele lisandub veel kohtumine jordaanlastega, kes on lausa äärmuslikult sõbralikud, abivalmid ja külalislahked inimesed, kelle jaoks turist pole mitte kerge teenistus, vaid kauaoodatud külaline.
http://www.tensireisid.ee/?nodeid=4&lang=et&tripId=848&country=jordaania&time=.&price=-
........................
Iraan, muistne Pärsia 11.09 - 25.09.08
TEHERAN- KASHAN- ABYANEH- ESFAHAN- SHIRAZ- PERSEPOLIS- YAZD- CHAK CHAK- QAZVIN- RASHT- MASULEH- TEHERAN
Iraan on alles äsja taasavastatud turismisihtpunkt Lähis-Idas. See varem Pärsia nime all tuntud maa on omanud läbi ajaloo tähtsat rolli piirkonna ajaloos ning olnud tuntud kunsti, kirjanduse ja käsitöökeskuseks. Vanemast Pärsia riigist on säilinud mitmete linnade ja ehitiste säilmeid, neist tuntuim muidugi üks omaaegse maailma kaunimaid pealinnu, Persepolis. Islamiaegsed valitsejad lasid luua paljud uhked paleed, praeguseni suurepäraselt säilinud vanalinnad ja mõned kogu islamimaailma kaunimatest mošeedest. Pärsia kunstnike, kirjanike ja õpetlaste kuulsus jõudis Euroopanigi ning ka praegu on kunstidega tegelemine iraanlaste seas populaarne vabaaja veetmise viis. Ka paljud käsitööalad on siiani elavad luues miniatuure, puutööd, keraamikat ja muidugi maailmakuulsaid pärsia vaipu.
Tänu maa suurusele näeb Iraanis ka väga mitmekesist loodust. Maa keskossa jäävad suured liivaluidete, soolajärvede ja oaasidega kõrbed ning nende ümber paljud kõrged mäeahelikud, kus praegugi veel nomaadid oma karju kasvatavad. Iraani põhjaosas asub aga maailma suurim järv, Kaspia meri, mille rannikul kõrguvad roheliste metsadega kaetud Alborzi mäed.
Oma elu poolest on kaasaegne Iraani Islamivabariik üks vastuolulisemaid maid Lähis-Idas. Kuigi riik elab islamiseaduste järgi ja ka näiteks turistid peavad kandma korralikumaid riideid kui mujal ning ei tohi tarbida alkoholi on paljude iraanlaste mõtteviis ja käitumine üks läänelikumaid moslemi maailmas. Iraanlased samastavad end pigem eurooplaste kui araablastega, nad austavad oma ajalugu ja kultuuri ning lähtuvad külalistega suheldes vahel lausa äärmuslikkuseni arenenud külalislahkusest. See kõik teeb tänapäeva Iraanist üllatavalt meeldiva, külalislahke ja ohutu sihtpunkti.
http://www.tensireisid.ee/?nodeid=4&lang=et&tripId=574&time=.&price=-&search=Iraan
......................
Jordaania kuningriik ja Süüria pealinn Damaskus
05.10 - 13.10.08
DAMASKUS- AMMAN- JERASH- AJLUN- KUNINGLIK TEE- PETRA- WADI RAM- AQABA- SURNUMERI
Jordaania on üks Lähis-Ida paremini hoitud saladusi. Nimi, mida kuuldes meenub tihti vaid kõrb kaamelite ja beduiinidega, kui üldse midagi meenub. Tegelikult on Jordaania aga üks põnevamaid paiku selles piirkonnas. Väike maa, mille looduse mitmekesisus annab silmad ette paljudele suurematele maadele. Siia jääb maismaa madalaim punkt ja soolaseim veekogu - Surnumeri; kaljused mäed, kust avanevad kaunid vaated ka ümbritsevatele riikidele, ja mägesid läbivad sügavad kanjonid, mis ei jää alla oma ameerika suguvendadele; üks maailma kauneimaid kõrbi, kus kõrgete punakate kaljude vahel laiuvad luited; Punane meri, mille Jordaania rannikul olevad värvikirevad korallid on veel massiturismist puutumata.
Lisaks vaheldusrikkale loodusele on Jordaanial ka rikkalik kultuuripärand. See on üks esimesi piirkondi väljaspool Aafrikat, kuhu inimene elama asus ja miljoni aastaga on loodud siin palju vaatamisväärset. Nabatealaste kuulus kaubanduslinn Petra on üks tuntumaid paiku Jordaanias. Sealsed hiigelsuured punakast liivakivist välja raiutud fassaadid on ainulaadsed kogu maailmas. Pea iga linnake omab mõnda rooma-aegset ehitist ning kuulsasse linnadeliitu Decapolisesse kuulunud asulad on tunnistuseks omaaegsest õitsvast kaubanduselust. Jordaania on ka osa „Pühast maast“. Seal võib leida sadu paiku, mis on olulised nii judaistidele, kristlastele kui ka moslemitele. Just praeguse Jordaania aladel asusid kunagi kurikuulsad Soodom ja Gomorra, sealt nägi tõotatud maad Mooses ning seal ristiti Jeesus.
Sellele kõigele lisandub veel kohtumine jordaanlastega, kes on lausa äärmuslikult sõbralikud, abivalmid ja külalislahked inimesed, kelle jaoks turist pole mitte kerge teenistus, vaid kauaoodatud külaline.
http://www.tensireisid.ee/?nodeid=4&lang=et&tripId=848&country=jordaania&time=.&price=-
........................
Iraan, muistne Pärsia 11.09 - 25.09.08
TEHERAN- KASHAN- ABYANEH- ESFAHAN- SHIRAZ- PERSEPOLIS- YAZD- CHAK CHAK- QAZVIN- RASHT- MASULEH- TEHERAN
Iraan on alles äsja taasavastatud turismisihtpunkt Lähis-Idas. See varem Pärsia nime all tuntud maa on omanud läbi ajaloo tähtsat rolli piirkonna ajaloos ning olnud tuntud kunsti, kirjanduse ja käsitöökeskuseks. Vanemast Pärsia riigist on säilinud mitmete linnade ja ehitiste säilmeid, neist tuntuim muidugi üks omaaegse maailma kaunimaid pealinnu, Persepolis. Islamiaegsed valitsejad lasid luua paljud uhked paleed, praeguseni suurepäraselt säilinud vanalinnad ja mõned kogu islamimaailma kaunimatest mošeedest. Pärsia kunstnike, kirjanike ja õpetlaste kuulsus jõudis Euroopanigi ning ka praegu on kunstidega tegelemine iraanlaste seas populaarne vabaaja veetmise viis. Ka paljud käsitööalad on siiani elavad luues miniatuure, puutööd, keraamikat ja muidugi maailmakuulsaid pärsia vaipu.
Tänu maa suurusele näeb Iraanis ka väga mitmekesist loodust. Maa keskossa jäävad suured liivaluidete, soolajärvede ja oaasidega kõrbed ning nende ümber paljud kõrged mäeahelikud, kus praegugi veel nomaadid oma karju kasvatavad. Iraani põhjaosas asub aga maailma suurim järv, Kaspia meri, mille rannikul kõrguvad roheliste metsadega kaetud Alborzi mäed.
Oma elu poolest on kaasaegne Iraani Islamivabariik üks vastuolulisemaid maid Lähis-Idas. Kuigi riik elab islamiseaduste järgi ja ka näiteks turistid peavad kandma korralikumaid riideid kui mujal ning ei tohi tarbida alkoholi on paljude iraanlaste mõtteviis ja käitumine üks läänelikumaid moslemi maailmas. Iraanlased samastavad end pigem eurooplaste kui araablastega, nad austavad oma ajalugu ja kultuuri ning lähtuvad külalistega suheldes vahel lausa äärmuslikkuseni arenenud külalislahkusest. See kõik teeb tänapäeva Iraanist üllatavalt meeldiva, külalislahke ja ohutu sihtpunkti.
http://www.tensireisid.ee/?nodeid=4&lang=et&tripId=574&time=.&price=-&search=Iraan
esmaspäev, 14, juuli 2008
Vulkaanid, kasiinod ja minu saabuv puhkus
Ja hakkabki üks puhkuse pausike kohale sõudma.
Poleks arvanud, et viimast nädalat on nii raske välja pingutada...:)
Eile sain veel mingi veidra silmapõletiku, et vesistasin nii mina kui vesistas Vanajumal väljas. Alles täna hommikul on juba pisut parem silm. Ja parem ilm ka.
Otepäele eevatama!
Puhkuse suurema osa tahaks veeta Otepääl talus, seega hästi roheliselt. Püüan juba ette mitte mõelda abikaasa isa hüsteeriahoogudele, sest ta on ülinärviline inimene. Õnneks valab ta end rohkem lähiperekonna peale välja, seega löögi alla jääb enam minu mees, tema vend ja ülirahulik ema. Kuid nende jaoks kuulub isapoolne mõõdukas peretüli igapäevase elu juurde ja nad on omandanud suurepärase väljalülitamisvõime. Eks arendan siis seda minagi edasi ja panen (nii nagu Lõunamaade räpasuses) vähemalt ühe silma kinni. Puhkuse raskused kaalub üles kõik see maailma ilusaim, ideaalseim ja armsaim puhkusepaik. Maaliline loodus, linnulaul, minu lemmik EEVAJÄRVEKE põldude vahel. Jne...jne.
Ja telgis ööbides ka eemalolek inimestest. Tsivilisatsioonist ja linnakärast. Mõne päevakese võib ka hoopis metsamööda hulkuda, mida ma samuti väga naudin.
Märksõnadeks ja võimalikkusteks on veel: Amme Rock http://www.ammerock.com/?p=ajalugu&l=est, sõpradega ja ratastega Obinitsa mail, mehega päevake Riias, midagi Viljandi Folgist. Ja tahaks taaskohata häid vanu sõpru ja tuttavaid. Näis kuidas meil siis kujunema hakkab!
Viimase aja huvitavamad infod oleksid siis eilne film:
Imeline planeet:Tulest sündinud(USA2006). Doksari.
Eriti kuum oli info selle kohta, et Yellowstone'i Rahvuspark asub hiidvulkaani kraatri peal, mis võiks ühel päeval purskama hakates kogu elu maakeral hävitada. Ja üldse oli filmis palju võimsaid vulkaanihetki... I like it! Meenus võimas Etna ja sealne feeling ning põrgulik mürin.
Teine huvitav mõte oli Märt Schultsi kasiinosaare projekt. ÄP.Pealkirjaga:
Sults: Kasiinosaar tirib Eesti majanduse langusest välja.
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=4d720193-a12b-482d-b953-ef3a0cc35b4c&RubricID=137db69c-db9c-4f6c-a2ba-1b8385b57458&ref=rss
Olgu kasiinode ja vulkaanidega praegu lood kuidas on, aga : Tõde tõuseb ja vale vajub ja hää on olla!
Poleks arvanud, et viimast nädalat on nii raske välja pingutada...:)
Eile sain veel mingi veidra silmapõletiku, et vesistasin nii mina kui vesistas Vanajumal väljas. Alles täna hommikul on juba pisut parem silm. Ja parem ilm ka.
Otepäele eevatama!
Puhkuse suurema osa tahaks veeta Otepääl talus, seega hästi roheliselt. Püüan juba ette mitte mõelda abikaasa isa hüsteeriahoogudele, sest ta on ülinärviline inimene. Õnneks valab ta end rohkem lähiperekonna peale välja, seega löögi alla jääb enam minu mees, tema vend ja ülirahulik ema. Kuid nende jaoks kuulub isapoolne mõõdukas peretüli igapäevase elu juurde ja nad on omandanud suurepärase väljalülitamisvõime. Eks arendan siis seda minagi edasi ja panen (nii nagu Lõunamaade räpasuses) vähemalt ühe silma kinni. Puhkuse raskused kaalub üles kõik see maailma ilusaim, ideaalseim ja armsaim puhkusepaik. Maaliline loodus, linnulaul, minu lemmik EEVAJÄRVEKE põldude vahel. Jne...jne.
Ja telgis ööbides ka eemalolek inimestest. Tsivilisatsioonist ja linnakärast. Mõne päevakese võib ka hoopis metsamööda hulkuda, mida ma samuti väga naudin.
Märksõnadeks ja võimalikkusteks on veel: Amme Rock http://www.ammerock.com/?p=ajalugu&l=est, sõpradega ja ratastega Obinitsa mail, mehega päevake Riias, midagi Viljandi Folgist. Ja tahaks taaskohata häid vanu sõpru ja tuttavaid. Näis kuidas meil siis kujunema hakkab!
Viimase aja huvitavamad infod oleksid siis eilne film:
Imeline planeet:Tulest sündinud(USA2006). Doksari.
Eriti kuum oli info selle kohta, et Yellowstone'i Rahvuspark asub hiidvulkaani kraatri peal, mis võiks ühel päeval purskama hakates kogu elu maakeral hävitada. Ja üldse oli filmis palju võimsaid vulkaanihetki... I like it! Meenus võimas Etna ja sealne feeling ning põrgulik mürin.
Teine huvitav mõte oli Märt Schultsi kasiinosaare projekt. ÄP.Pealkirjaga:
Sults: Kasiinosaar tirib Eesti majanduse langusest välja.
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=4d720193-a12b-482d-b953-ef3a0cc35b4c&RubricID=137db69c-db9c-4f6c-a2ba-1b8385b57458&ref=rss
Olgu kasiinode ja vulkaanidega praegu lood kuidas on, aga : Tõde tõuseb ja vale vajub ja hää on olla!
Tänane leid
http://www.rate.ee/show.php?act=comment_sent&id=13891459#coments
Tänane leid, mis pani päris mõtlema kohe. Tore, et noorte hulgas on ka julgeid ja ,,kompleksivabu,, inimesi. Ja, et kõik pole sellised klassikalised ratepeded, nagu mu lilleke seda seisundit nimetab.
Õnne ja JÕUDU Sulle, tore tüdruk!
Tänane leid, mis pani päris mõtlema kohe. Tore, et noorte hulgas on ka julgeid ja ,,kompleksivabu,, inimesi. Ja, et kõik pole sellised klassikalised ratepeded, nagu mu lilleke seda seisundit nimetab.
Õnne ja JÕUDU Sulle, tore tüdruk!
pühapäev, 13, juuli 2008
Haldjad, linnud, lennukid ja me...
Tahtsin täna siia natuke ,, Ehatähe rüütelkonna,, uusi tegemisi kirja panna, kuid kuna Rüütlipiibel jäi koju, siis tuleb vaid emotsioonitamisega piirduda. See raamat annab iga lugemisega sellise tugeva müstilise ja hea laengu, et olen alati lausa lummatud. Minu sõbra hea mõnus jutustamisstiil ja kuskilt kogutud iidsed mõõklemisoskused, antroposoofilised teadmised loodusvaimudest ja ajaloohuvi on andnud hea tulemuse. Loen seda igal vabal hetkel lausa mõnuga ja see on mulle siin suvel heaks saatjaks saanud. Jõudsin ma siis omadega selle haldjate kümbluse kohani ja saunamiseni, kus noort kangelast jõuduandvate rohtudega veelgi võimsamaks loitsiti. Ees on otsustav kahevõitlus Jumala kohtu ees ja siis veel üks suuremat sorti sõda.
Täna siis kuulasime juba ära kaplani mõnusad Kihnu saare muljed ja reisisoovitused ja jõime ära igahommikuse kohustusliku kohvi. Aga tegelikult olen ikkagi veel pisut unine.
Nädalalõpp läks rohkem sellise sebimise tähe all. Õieti kuhugi lastega puhkama, ega korralikult nautlema ei jõudnudki...:(
Sõitsime mööda poode( siis ikka lastega koos muidugi), laupäeval sadas. Lugesime koos mõned lasteraamatud läbi, koristasin ja kraamisin siit ja säält ja nii see nädalalõpp käest libiseski.
Aga pole muret, sest õige puhkuseaeg ju alles ees!
Juuli lainetab, lehvib ja lendab.:)
Nädala leid: lennukeid ja linde on taevas juba mõnikord raskevõitu eristada. Linnud lähevad lennukitega segamini.
Ja samal teemal (lendamisest siis) 12. juuli Arterist,Epp Petrone lugu: ,,Turvalisuse illusiooni ori,,.
... Mõtlesin edasi. Miks ei võiks me neid meetodeid, mida nii-öelda terrorismivastases võitluses kasutatakse rakendada kas või mõningal määral ka keskkonna kaitmiseks? Miks ei võiks plasti kasutamist samamoodi vähendada? Pole lubatud ja kõik! Korjame kokku, kontrollime, keelame ära, trahvime julmalt! eesmärk ju pühendab abinõu.,,
Minumeelest iseloomustab see väga tabavalt ( ka meie) ühiskonna hetkemõtlemist. Hästikontrollitud, ülekontrollitud ühiskond. Igaks asjaks on oma reegel. Ja kui reeglit pole, siis kodust nina välja ei pistagi. Ja reeglite täitmine garanteeritakse teadagi kuidas... Reeglite jaoks pole mingeid erandeid ja reegel ise on tähtsam kui Inimene , kes ta sünnitas.
Nii jõuamegi lendavate loodushaldjate juurest lindude ja lennukiteni. Kellele mida!
Täna siis kuulasime juba ära kaplani mõnusad Kihnu saare muljed ja reisisoovitused ja jõime ära igahommikuse kohustusliku kohvi. Aga tegelikult olen ikkagi veel pisut unine.
Nädalalõpp läks rohkem sellise sebimise tähe all. Õieti kuhugi lastega puhkama, ega korralikult nautlema ei jõudnudki...:(
Sõitsime mööda poode( siis ikka lastega koos muidugi), laupäeval sadas. Lugesime koos mõned lasteraamatud läbi, koristasin ja kraamisin siit ja säält ja nii see nädalalõpp käest libiseski.
Aga pole muret, sest õige puhkuseaeg ju alles ees!
Juuli lainetab, lehvib ja lendab.:)
Nädala leid: lennukeid ja linde on taevas juba mõnikord raskevõitu eristada. Linnud lähevad lennukitega segamini.
Ja samal teemal (lendamisest siis) 12. juuli Arterist,Epp Petrone lugu: ,,Turvalisuse illusiooni ori,,.
... Mõtlesin edasi. Miks ei võiks me neid meetodeid, mida nii-öelda terrorismivastases võitluses kasutatakse rakendada kas või mõningal määral ka keskkonna kaitmiseks? Miks ei võiks plasti kasutamist samamoodi vähendada? Pole lubatud ja kõik! Korjame kokku, kontrollime, keelame ära, trahvime julmalt! eesmärk ju pühendab abinõu.,,
Minumeelest iseloomustab see väga tabavalt ( ka meie) ühiskonna hetkemõtlemist. Hästikontrollitud, ülekontrollitud ühiskond. Igaks asjaks on oma reegel. Ja kui reeglit pole, siis kodust nina välja ei pistagi. Ja reeglite täitmine garanteeritakse teadagi kuidas... Reeglite jaoks pole mingeid erandeid ja reegel ise on tähtsam kui Inimene , kes ta sünnitas.
Nii jõuamegi lendavate loodushaldjate juurest lindude ja lennukiteni. Kellele mida!
reede, 11, juuli 2008
Oh, jah!
Täna on väike pojapoja Marcus minu juures tööl.
Veerime suuremaid tekste ajakirjadel ja raamatutes. Vaatame actione fotosid ja liidame ajalehti kappidesse. Vahepeal käisime veel rikaste ja ilusatega söömas ja Maili imelist võlumaailma (retroromantistlik sisustuspood) piilumas. Mmmmm... Oh, jah!
Tänasest hakkasin tellima (korraks huvi pärast) Meditsiinilehte ja tänasest sain ka info, et meie peatoimetaja on leidnud karmavõla katteks sellise töökoha, nagu ajakirja nimega Inseneeria. ;)No on hea nimi alles. Oh, jah!
Vahepeal käis elu sellises võtmes, nagu: vana ja vääga hää sõber, saun ja sex. Sex jäi tegelikult ära, sest liiga vähe oli aega, saun ülikülm, mullivann ülikuum ja Mihkli saun ise üldse liiga keskpärase moega ja liiga kallis, pettusin(kolme T-ga ja korralikult). Sõbras küll mitte... Oh, jah!
Ja muidugi, mees tunnistas jälle oma trobikonna uusi seiklusi üles. Tuli lihtsalt jutuks ühes teatud kontekstis. Ega soovijaist puudust ei tule. Tehakse nii sügavat kurku kui ,,kratsi mind habe...sibli mind kukeke,, romatikat. Mida UUEM, seda huvitavam. Ohhh,kah jah!
Ja tööd ei ole TÖÖL endiselt. Aga kes otsib see leiab. :) Peaasi, et ülemustele sügavalt silma vaadata ja hästi targal pilgul ning hästi vastupandamatult valvenaeratada... Siis sujub kõik hästi ja suviselt,roosalt ja rõõsalt, helgelt ja selgelt.
Eile jättis meie vanem tüdruk mobiili kogemata ühe hästi nähtava-käidava koha peale maha (see oli täpselt mingi kaks nädalat vana, maksmata järelmakse) ja loomulikult ei jäänud ilus roosa mobla teda pikemalt ootama , vaid kõndis minema... Oh, jaaah!
Nädala lõpupoole piilusin ka advokaatide salapärasesse TÕE ja ÕIGUSE udu-sudumaailma ja leidsin sealt sõpru ja tuttavaid, kes midagi ka tasuta jagavad. Aga muidu tuleb ikka mitu head kuupalka turule viia. Ooh, jah!
Kurbloolisus: LOLLUS käib ikka mööda neid inimesi, kes on selle ärateeninud!
Nädalalõpp tuleb õnneks kodune ja lasteringis. Lapselapsed meil! Suvitage, suvitage sõbrad!!!
Veerime suuremaid tekste ajakirjadel ja raamatutes. Vaatame actione fotosid ja liidame ajalehti kappidesse. Vahepeal käisime veel rikaste ja ilusatega söömas ja Maili imelist võlumaailma (retroromantistlik sisustuspood) piilumas. Mmmmm... Oh, jah!
Tänasest hakkasin tellima (korraks huvi pärast) Meditsiinilehte ja tänasest sain ka info, et meie peatoimetaja on leidnud karmavõla katteks sellise töökoha, nagu ajakirja nimega Inseneeria. ;)No on hea nimi alles. Oh, jah!
Vahepeal käis elu sellises võtmes, nagu: vana ja vääga hää sõber, saun ja sex. Sex jäi tegelikult ära, sest liiga vähe oli aega, saun ülikülm, mullivann ülikuum ja Mihkli saun ise üldse liiga keskpärase moega ja liiga kallis, pettusin(kolme T-ga ja korralikult). Sõbras küll mitte... Oh, jah!
Ja muidugi, mees tunnistas jälle oma trobikonna uusi seiklusi üles. Tuli lihtsalt jutuks ühes teatud kontekstis. Ega soovijaist puudust ei tule. Tehakse nii sügavat kurku kui ,,kratsi mind habe...sibli mind kukeke,, romatikat. Mida UUEM, seda huvitavam. Ohhh,kah jah!
Ja tööd ei ole TÖÖL endiselt. Aga kes otsib see leiab. :) Peaasi, et ülemustele sügavalt silma vaadata ja hästi targal pilgul ning hästi vastupandamatult valvenaeratada... Siis sujub kõik hästi ja suviselt,roosalt ja rõõsalt, helgelt ja selgelt.
Eile jättis meie vanem tüdruk mobiili kogemata ühe hästi nähtava-käidava koha peale maha (see oli täpselt mingi kaks nädalat vana, maksmata järelmakse) ja loomulikult ei jäänud ilus roosa mobla teda pikemalt ootama , vaid kõndis minema... Oh, jaaah!
Nädala lõpupoole piilusin ka advokaatide salapärasesse TÕE ja ÕIGUSE udu-sudumaailma ja leidsin sealt sõpru ja tuttavaid, kes midagi ka tasuta jagavad. Aga muidu tuleb ikka mitu head kuupalka turule viia. Ooh, jah!
Kurbloolisus: LOLLUS käib ikka mööda neid inimesi, kes on selle ärateeninud!
Nädalalõpp tuleb õnneks kodune ja lasteringis. Lapselapsed meil! Suvitage, suvitage sõbrad!!!
kolmapäev, 9, juuli 2008
Teatrijaht
Eile siis taas Vargamäele. Madu neelab oma saba… Ring on täis saanud. Ja kolm on kohtuseadus. Kolm suveteatrit selle suve jooksul siis. Linnateater on üldse enamasti alati kindlapeale minek. Ja kui on veel Elmo etendus või veelparem ta ise kaasa mängib, siis sünnib alati legend...
Wargamäe Wabariik
Lavastaja: Elmo Nüganen :: Dramaturg: Urmas Lennuk :: Kunstnik: Pille Jänes :: Muusikaline kujundaja: Riina Roose ja Jaak Jürisson :: Mängukoht: Albu vald, Tammsaare Väljamäe lõunalava :: Mängivad: Alo Kõrve, Epp Eespäev, Tõnu Kark (Eesti Draamateater), Simeoni Sundja (Nukuteatri Noortestuudio), Ketter Habakukk (Nukuteatri Noortestuudio), Aarne Üksküla (külalisena), Marje Metsur, Ursula Ratasepp, Mari Lill (Eesti Draamateater), Arvo Raimo („Ugala“), Maria Klenskaja (Eesti Draamateater), Aleksander Eelmaa, Erik Ruus (Rakvere Teater), Tõnn Lamp, Priit Võigemast, Kalju Orro, Veiko Tubin, Meelis Rämmeld („Ugala“), Indrek Ojari, Mart Toome, Volli Käro (Rakvere Teater), Juri Zhilin (Vene Teater), Piret Kalda, Amanda Hermiine Künnapas (külalisena), Aurora...
Wargamäe Wabariik oli tõeline loodusetendus.
Kaasa mängisid nii mets kui maa, heledad ja helged pilved, mis moodustasid taevas Linnutee ringi, avarad Vargamäe põllud, kust näitlejad üle marssisid ja metsavälud, kust näitlejad tulid ja kuhu läksid, kust hobustega püssimehed välja kappasid ja ,,mahalastute,, hinged kadusid.
Ilm sattus olema ideaalne, sest peale päevast vihmalasu tegi Ilmataat õhtuks taas ilusa ilma ja tõi päikese palgeile.
Piletid saab kohapealt!
Aga kogu point oli selles, et meie ekspromptmõte Reedaga lihtsalt niisama väljamüüdud etendusele minna, et see läks kokkuvõttes ikkagi õnneks ja meie julgust saatis igati edu.
Peale seda, kui olime viimasel hetkel ja isegi väikese hilinemisega ( ilma piletiteta) juba peaaegu etendusepaigale kohale marssinud, anti meile head nõu, et võiksime vaheajal eest piletid ära osta, et saame koguni veel sooduspiletid.jne. Ja meid juhatati istuma. See tundus lihtsalt super...
Nüüd olen ma küll täiesti kindel soovitama, et kui suveetendustele minna tahate, siis puuduv pilet on küll viimane mille pärast muretseda tasub! Isegi Linnateatri etenduste puhul, mis kuude viisi varem väljamüüdud on. :)
Teise osa lõpuks jäid heinamaale püsti kümned ja kümned ristid.
See väike teatridekoratsioon ilmestas niimoodi Väljamäele loodud kalmistu-sümboli abil ehedalt aega, mida meie esivanemail üle ja läbi tuli elada.
Kogu see etendus tõi tõsiselt lähedale Eestimaa raske ajaloo teema. Ja ka selle eheda tunde, kuidas me kõik maaga seotud olema. Heinalõhn ja linnulaul saatsid meid kogu etenduse aja. See puudutas.
,, Vabaduse jumal on kahepalgeline, nagu sõjajumalgi. Ühel pool vaimustus, ekstaas ja imeline ihk, teisel pool julmus, jõhkrusraudne järeleandmatus, ükskõikne hoolimatus. Kes sulatab need kaks vastandit üheks, see on saanud inimsoo õnnesepaks. ,,Tõde ja Õigus,, III.
Etendus oli tõeline ühtesulamine Eestimaa looduse, teatri ja ajalooga. Teatrijaht tõi seekord tõsiselt vägeva ja kuldse teatrielamuse.
Wargamäe Wabariik
Lavastaja: Elmo Nüganen :: Dramaturg: Urmas Lennuk :: Kunstnik: Pille Jänes :: Muusikaline kujundaja: Riina Roose ja Jaak Jürisson :: Mängukoht: Albu vald, Tammsaare Väljamäe lõunalava :: Mängivad: Alo Kõrve, Epp Eespäev, Tõnu Kark (Eesti Draamateater), Simeoni Sundja (Nukuteatri Noortestuudio), Ketter Habakukk (Nukuteatri Noortestuudio), Aarne Üksküla (külalisena), Marje Metsur, Ursula Ratasepp, Mari Lill (Eesti Draamateater), Arvo Raimo („Ugala“), Maria Klenskaja (Eesti Draamateater), Aleksander Eelmaa, Erik Ruus (Rakvere Teater), Tõnn Lamp, Priit Võigemast, Kalju Orro, Veiko Tubin, Meelis Rämmeld („Ugala“), Indrek Ojari, Mart Toome, Volli Käro (Rakvere Teater), Juri Zhilin (Vene Teater), Piret Kalda, Amanda Hermiine Künnapas (külalisena), Aurora...
Wargamäe Wabariik oli tõeline loodusetendus.
Kaasa mängisid nii mets kui maa, heledad ja helged pilved, mis moodustasid taevas Linnutee ringi, avarad Vargamäe põllud, kust näitlejad üle marssisid ja metsavälud, kust näitlejad tulid ja kuhu läksid, kust hobustega püssimehed välja kappasid ja ,,mahalastute,, hinged kadusid.
Ilm sattus olema ideaalne, sest peale päevast vihmalasu tegi Ilmataat õhtuks taas ilusa ilma ja tõi päikese palgeile.
Piletid saab kohapealt!
Aga kogu point oli selles, et meie ekspromptmõte Reedaga lihtsalt niisama väljamüüdud etendusele minna, et see läks kokkuvõttes ikkagi õnneks ja meie julgust saatis igati edu.
Peale seda, kui olime viimasel hetkel ja isegi väikese hilinemisega ( ilma piletiteta) juba peaaegu etendusepaigale kohale marssinud, anti meile head nõu, et võiksime vaheajal eest piletid ära osta, et saame koguni veel sooduspiletid.jne. Ja meid juhatati istuma. See tundus lihtsalt super...
Nüüd olen ma küll täiesti kindel soovitama, et kui suveetendustele minna tahate, siis puuduv pilet on küll viimane mille pärast muretseda tasub! Isegi Linnateatri etenduste puhul, mis kuude viisi varem väljamüüdud on. :)
Teise osa lõpuks jäid heinamaale püsti kümned ja kümned ristid.
See väike teatridekoratsioon ilmestas niimoodi Väljamäele loodud kalmistu-sümboli abil ehedalt aega, mida meie esivanemail üle ja läbi tuli elada.
Kogu see etendus tõi tõsiselt lähedale Eestimaa raske ajaloo teema. Ja ka selle eheda tunde, kuidas me kõik maaga seotud olema. Heinalõhn ja linnulaul saatsid meid kogu etenduse aja. See puudutas.
,, Vabaduse jumal on kahepalgeline, nagu sõjajumalgi. Ühel pool vaimustus, ekstaas ja imeline ihk, teisel pool julmus, jõhkrusraudne järeleandmatus, ükskõikne hoolimatus. Kes sulatab need kaks vastandit üheks, see on saanud inimsoo õnnesepaks. ,,Tõde ja Õigus,, III.
Etendus oli tõeline ühtesulamine Eestimaa looduse, teatri ja ajalooga. Teatrijaht tõi seekord tõsiselt vägeva ja kuldse teatrielamuse.
esmaspäev, 7, juuli 2008
Võimsad vihurid Vihurimäe kohal
Nädalalõpp oli seekord tõsiselt romantiline ja mõnus. Kõik läks kümnesse alustades ilmast ja lõpetades mitmete õnnelike kokkusattumistega.
Aga kõigepealt siis Vihurimäest!
Asusime Tallinnast reedel teele kohe peale tööd ja varusime parajalt aega, kuid kohale jõudsime ikkagi päris viimasel hetkel. See-eest sõitsime me Rakvere kaudu ja ümber Peipsi järve, mis oma lilledest ääristatud kraavikallastega ja sooja õhuga tekitas lõpuks ometi selle õige Suvetunde. Ilm oli superilus ja päikseline. Mina ja Reet liikusime siis piletikassa poole, mees läks omi asju ajama (pimekohting).
Kõigepealt oli veel ju piletid hankida, sest neid meil mitte polnud. Piletid olid valdavalt mingi nimega broneeritud, kuid läksid kõik järjest soovijatele loosi. Niks ja naks ja jooksuga etendusele... Mina sain 10. ritta, Reet lausa sooduspiletiga 5. ritta. Nii, et tasub küll suveetendustele eest pileteid osta!
No Alatskivi Loss on juba ise päris super. Teatritüki kohta olin juba enne negatiivset kriitikat lugenud, seepärast polnud ootused ülearu kõrgel. Kuna mina olin üsna tugevalt filmi mõju all, siis vahepeal kujutlesin rollides hoopis ette maailmakuulsaid näitlejaid... Ralph Fiennes ja Juliette Binoche mängimas ühte kaunimat kohta sellest filmist.
http://youtube.com/watch?v=4clztbOrFps
Aga kokkuvõttes kõik siiski töötas ja oli ka kõrghetki, sain oma elamuse kätte küll. :) Suurim ,,etendus,, ei olnud mulle küll sellest loost hobused, nagu laupäevane, 5.juuli ,,Päevaleht,, kinnitab, ega näitlejad ja nende ponnistused, vaid hoopis ilm.
See tõeliselt sürrealistlik ilm, mis liikus imekaunite värvimängude saatel tugevast soojast Päikesest võimsa romantilise Äikesetormini ja Vihmani, mis etendust viimasel viiendikul tabas. Nemad tegid etendusel oma töö hästi ära.
Välkude tihe sähvimine Alatskivi lossi kohal kirgliku etenduse taustaks, seda imet juba igapäev ei koge.
Kõuemürin taevast ilmestas mõndagi saatuslikku kohta etenduses ja sulas sündmustega ülihästi kokku. Isegi filmis oli üks selline kõuemürina koht. Võib öelda, et etenduses plaksatavad püssipaugud ei pääsenudki äikesemürina tõttu enam nii hästi löögile. Aga tühja sellest! Ja mina kui selline Äikese-, Tormi- ja Päikesekummardaja sain oma jao. Sain tõesti oma kaifi sellest etendusest kätte ja paljugi ka kaadrisse. Viimase lõpu pool tundi-tunnikese mängisid näitlejad suisa läbimärgadena läbi vihma. See oli kõik niivõrd ilus ja ehe. Toimus ka tants vihmas...:)
Ka minu arvates tegi parima rolli etenduses elutark ja väljapeetud teenijanna (Külliki Saldre), kes hoidis lugu hästi tasakaalus.,,Hobunäitlejatest,, aga niipaljukest, et viimane hobustest hakkas nii äiksemürinat pelgama, et lahkus mängust enne oma etteaste lõppu.
Eraldi võiks mainida ka Alatskivi lossiekskursiooni, millel vaheajal õnnestus meil tasuta viibida.
Metsmaasikakooki ja kuuma sauna...
Edasi suundusime juba hõredaks jäävas vihmas imekaunisse Peipsiäärsesse paika nimega Pala. Üle tee hüppasid küll jänesed kui jalutasid kitsekesed, tõusis udulina üle heinamaade nagu päris ehtsas muinasjutus.
Meid ootas ees imepisike talu koos toreda noore lastega pere, nämma metsmaasikakoogi ja kuuma saunaga. Selleks ajaks oli vihm vaibunud ja me läksime telki ööbima, kus oli tagatud kohalike abiga küll kõik mugavused vatitekini välja...;)
Järgmine hommik nautisime taas päikesekiiri ja külalislahket talu kuni oligi aeg lahkuda Reeda kodukandist ja suunduda Põltsamaa peale.
Põltsamaa kiriku tornis ja selle ümber luuaga ringitiirutamas. Põltsus algasid just sel ajal, siis laupäeval, vinged veinipidustused, käsitöölaada ja arvukate esinejatega. Meie käisime esimest korda ära siis Põltsamaa kirikus ja selle tornis, kus kohalik õpetaja Arho Tuhkru tutvustas kirikut ja selle ajalugu.
Tagasisõidul püüdsime lendavaid kurgi kaamerasse haarata, kuid leidsime vaid kümne kurega põllu..., kuhu ilmselt kohalikud konnad omale metropoli olid ehitanud.
Laupäeval jõudsime lastega veel järve ujuma. Ka mina tegin oma selleaastase esimese sulla-mulla ära.
Maasikate puna ja rohumaade rohelus.
Pühapäeval jõudsime me veel Maasikafestivalile, kus müüdi ideaalmaasikaid, mis olid kõik ühepunased, ühesuurused ja ühtemoodi ülimalt maitsvad ja ,,diivanivedamise aktsiooniga,, välja ka Lohusallu, kus mees ajas päris suure murulapi põlvini-rohust nõgestest ja ohakatest puhtaks.
Aga Vihurite vastu Alatskivi lossi kohal ei saa mitte ükski asi!
Aga kõigepealt siis Vihurimäest!
Asusime Tallinnast reedel teele kohe peale tööd ja varusime parajalt aega, kuid kohale jõudsime ikkagi päris viimasel hetkel. See-eest sõitsime me Rakvere kaudu ja ümber Peipsi järve, mis oma lilledest ääristatud kraavikallastega ja sooja õhuga tekitas lõpuks ometi selle õige Suvetunde. Ilm oli superilus ja päikseline. Mina ja Reet liikusime siis piletikassa poole, mees läks omi asju ajama (pimekohting).
Kõigepealt oli veel ju piletid hankida, sest neid meil mitte polnud. Piletid olid valdavalt mingi nimega broneeritud, kuid läksid kõik järjest soovijatele loosi. Niks ja naks ja jooksuga etendusele... Mina sain 10. ritta, Reet lausa sooduspiletiga 5. ritta. Nii, et tasub küll suveetendustele eest pileteid osta!
No Alatskivi Loss on juba ise päris super. Teatritüki kohta olin juba enne negatiivset kriitikat lugenud, seepärast polnud ootused ülearu kõrgel. Kuna mina olin üsna tugevalt filmi mõju all, siis vahepeal kujutlesin rollides hoopis ette maailmakuulsaid näitlejaid... Ralph Fiennes ja Juliette Binoche mängimas ühte kaunimat kohta sellest filmist.
http://youtube.com/watch?v=4clztbOrFps
Aga kokkuvõttes kõik siiski töötas ja oli ka kõrghetki, sain oma elamuse kätte küll. :) Suurim ,,etendus,, ei olnud mulle küll sellest loost hobused, nagu laupäevane, 5.juuli ,,Päevaleht,, kinnitab, ega näitlejad ja nende ponnistused, vaid hoopis ilm.
See tõeliselt sürrealistlik ilm, mis liikus imekaunite värvimängude saatel tugevast soojast Päikesest võimsa romantilise Äikesetormini ja Vihmani, mis etendust viimasel viiendikul tabas. Nemad tegid etendusel oma töö hästi ära.
Välkude tihe sähvimine Alatskivi lossi kohal kirgliku etenduse taustaks, seda imet juba igapäev ei koge.
Kõuemürin taevast ilmestas mõndagi saatuslikku kohta etenduses ja sulas sündmustega ülihästi kokku. Isegi filmis oli üks selline kõuemürina koht. Võib öelda, et etenduses plaksatavad püssipaugud ei pääsenudki äikesemürina tõttu enam nii hästi löögile. Aga tühja sellest! Ja mina kui selline Äikese-, Tormi- ja Päikesekummardaja sain oma jao. Sain tõesti oma kaifi sellest etendusest kätte ja paljugi ka kaadrisse. Viimase lõpu pool tundi-tunnikese mängisid näitlejad suisa läbimärgadena läbi vihma. See oli kõik niivõrd ilus ja ehe. Toimus ka tants vihmas...:)
Ka minu arvates tegi parima rolli etenduses elutark ja väljapeetud teenijanna (Külliki Saldre), kes hoidis lugu hästi tasakaalus.,,Hobunäitlejatest,, aga niipaljukest, et viimane hobustest hakkas nii äiksemürinat pelgama, et lahkus mängust enne oma etteaste lõppu.
Eraldi võiks mainida ka Alatskivi lossiekskursiooni, millel vaheajal õnnestus meil tasuta viibida.
Metsmaasikakooki ja kuuma sauna...
Edasi suundusime juba hõredaks jäävas vihmas imekaunisse Peipsiäärsesse paika nimega Pala. Üle tee hüppasid küll jänesed kui jalutasid kitsekesed, tõusis udulina üle heinamaade nagu päris ehtsas muinasjutus.
Meid ootas ees imepisike talu koos toreda noore lastega pere, nämma metsmaasikakoogi ja kuuma saunaga. Selleks ajaks oli vihm vaibunud ja me läksime telki ööbima, kus oli tagatud kohalike abiga küll kõik mugavused vatitekini välja...;)
Järgmine hommik nautisime taas päikesekiiri ja külalislahket talu kuni oligi aeg lahkuda Reeda kodukandist ja suunduda Põltsamaa peale.
Põltsamaa kiriku tornis ja selle ümber luuaga ringitiirutamas. Põltsus algasid just sel ajal, siis laupäeval, vinged veinipidustused, käsitöölaada ja arvukate esinejatega. Meie käisime esimest korda ära siis Põltsamaa kirikus ja selle tornis, kus kohalik õpetaja Arho Tuhkru tutvustas kirikut ja selle ajalugu.
Tagasisõidul püüdsime lendavaid kurgi kaamerasse haarata, kuid leidsime vaid kümne kurega põllu..., kuhu ilmselt kohalikud konnad omale metropoli olid ehitanud.
Laupäeval jõudsime lastega veel järve ujuma. Ka mina tegin oma selleaastase esimese sulla-mulla ära.
Maasikate puna ja rohumaade rohelus.
Pühapäeval jõudsime me veel Maasikafestivalile, kus müüdi ideaalmaasikaid, mis olid kõik ühepunased, ühesuurused ja ühtemoodi ülimalt maitsvad ja ,,diivanivedamise aktsiooniga,, välja ka Lohusallu, kus mees ajas päris suure murulapi põlvini-rohust nõgestest ja ohakatest puhtaks.
Aga Vihurite vastu Alatskivi lossi kohal ei saa mitte ükski asi!
kolmapäev, 2, juuli 2008
Tiputäpiline suvi!
No täna siis taas pigem ilma kui Päikesega sel suvel. Lepatriinusid on ka loetud kordades vastu tulnud.
Ja juba olemegi sujuvalt juulisse libisenud. Juunis oli siis meenutamiseks parimad : tore Grossingu hüppamine ja Linnateatri etendus. ,,Silva,, suvelaager tõi samuti palju uusi mõtteid mu ellu. Seega tänud nende sündmuste eest!
Minu Pisi- Lepatriinu käib juba mõned päevad vahetuslasteaias. Kui sa just juulis ei puhka, paigutatakse sinu lapsed nagu kingipakid ühest lasteaiast teise ja ühest rühmast teise. Tegelikult tulebki tänulik olla, et üldse kohta pakutakse. Uues eralasteaias ongi ees ootamas nii, et kui lasteaed puhkab, siis vaata ise, kuidas hästi hakkama saad! Õnneks on Pisi rõõmus ja tubli laps. Tuleb toime!
Minu Suur-Lepatriinu on Noorte Õpilasmalevas ja müttab igal päeval kuus tundi ühes Rimi-kaupluses töötada. Nii, et tegevust mõlemal tiputäpilisel.
Ma ise ootan Päikest ja maadlen ikka selle ühe õnnetu teatripiletiga, millele mul nagu üldse polegi mingit õigust. Tundub, et juba selle pileti ostmine oli suur õnnetus ja veel suurem õnnetus on see mis moel sellest lahti saada. Üks huviline on selgunud, kuid tal pole olnud seni aega sellele järele tulla. Ühel päeval käis Lilleke seda pakkumas, kuid polnud kedagi kodus, tuli samatargalt tagasi. Teisel päeval helistasin mina. Ja helistasin ka ,,Vanemuise- teatrisse,, kust kuulsin, et teatavasti tuleb ka enne etendust pileteid müügile. Aga see piletihuvilisi ei rahuldanud. Vaja ikka minu oma. Sõnades küll, aga kuidagi tegudes mitte. Näis siis, kas homme õhtul on piletihuvilisi. Tänase öö veedan taas tööpostil. Ja unistan lepatriinudest. Peamiselt küll suvest, kus oleks hästi palju Päikest ja palju soojust! Unistada ju ikka võib...
Positiivse poole pealt õnnestus LUBADA ühe toreda kolleegi diivan lähipäevil kaplusest tema suvilasse kohale toimetada. Nagu nii muuseas. Nii nagu niksti ja naksti... Tore kui saab kellelegi kasulik olla!:)
Mõtisklesin natuke Keskklassi ja Massi teemal. Sellest ehk mõni teine kord. Mõtisklesin ka sõbratari suure Õnne üle, kes omale koos lapsega( mitte just päris lapse abil) lõpuks ka (kah-abielus oleva) lemmikmehe südame võitis. Mees nimelt lahutas ühel hetkel oma kah-abielu ära kuna tema abikaas leidis teise. Ja kuulub nüüd täiega minu sõbratarile. Samas algas kõik ikkagi lapsesaagast! Happy End suures suves, väike armas poeg ja väga tore mees ka.
Ja mõtisklen ka teisest sõbrannast, kes nagu pool oma Särast on ärakaotanud peale teise sõbranna aastatepikkust põetamist ja meie hulgast lahkumist.(Lahkumisest möödas küll juba mitu aastat, aga sõbranna ei ole enam ammu endine-jõuline ja vapper, kellest kõik rõõmsalt osa said.) Eks meil kõigil ole paremaid ja halvemaid aegu.
Aga ikkagi on ju kõige tähtsam just Hetk, milles viibime praegu...
Pikemaks targutamiseks pole täna tuju. Poeks hoopis kellelegi kaissu ja teeks pai ja kalli. Pane tähele. Tiputäpiline suvi on täies hoos!
Ja juba olemegi sujuvalt juulisse libisenud. Juunis oli siis meenutamiseks parimad : tore Grossingu hüppamine ja Linnateatri etendus. ,,Silva,, suvelaager tõi samuti palju uusi mõtteid mu ellu. Seega tänud nende sündmuste eest!
Minu Pisi- Lepatriinu käib juba mõned päevad vahetuslasteaias. Kui sa just juulis ei puhka, paigutatakse sinu lapsed nagu kingipakid ühest lasteaiast teise ja ühest rühmast teise. Tegelikult tulebki tänulik olla, et üldse kohta pakutakse. Uues eralasteaias ongi ees ootamas nii, et kui lasteaed puhkab, siis vaata ise, kuidas hästi hakkama saad! Õnneks on Pisi rõõmus ja tubli laps. Tuleb toime!
Minu Suur-Lepatriinu on Noorte Õpilasmalevas ja müttab igal päeval kuus tundi ühes Rimi-kaupluses töötada. Nii, et tegevust mõlemal tiputäpilisel.
Ma ise ootan Päikest ja maadlen ikka selle ühe õnnetu teatripiletiga, millele mul nagu üldse polegi mingit õigust. Tundub, et juba selle pileti ostmine oli suur õnnetus ja veel suurem õnnetus on see mis moel sellest lahti saada. Üks huviline on selgunud, kuid tal pole olnud seni aega sellele järele tulla. Ühel päeval käis Lilleke seda pakkumas, kuid polnud kedagi kodus, tuli samatargalt tagasi. Teisel päeval helistasin mina. Ja helistasin ka ,,Vanemuise- teatrisse,, kust kuulsin, et teatavasti tuleb ka enne etendust pileteid müügile. Aga see piletihuvilisi ei rahuldanud. Vaja ikka minu oma. Sõnades küll, aga kuidagi tegudes mitte. Näis siis, kas homme õhtul on piletihuvilisi. Tänase öö veedan taas tööpostil. Ja unistan lepatriinudest. Peamiselt küll suvest, kus oleks hästi palju Päikest ja palju soojust! Unistada ju ikka võib...
Positiivse poole pealt õnnestus LUBADA ühe toreda kolleegi diivan lähipäevil kaplusest tema suvilasse kohale toimetada. Nagu nii muuseas. Nii nagu niksti ja naksti... Tore kui saab kellelegi kasulik olla!:)
Mõtisklesin natuke Keskklassi ja Massi teemal. Sellest ehk mõni teine kord. Mõtisklesin ka sõbratari suure Õnne üle, kes omale koos lapsega( mitte just päris lapse abil) lõpuks ka (kah-abielus oleva) lemmikmehe südame võitis. Mees nimelt lahutas ühel hetkel oma kah-abielu ära kuna tema abikaas leidis teise. Ja kuulub nüüd täiega minu sõbratarile. Samas algas kõik ikkagi lapsesaagast! Happy End suures suves, väike armas poeg ja väga tore mees ka.
Ja mõtisklen ka teisest sõbrannast, kes nagu pool oma Särast on ärakaotanud peale teise sõbranna aastatepikkust põetamist ja meie hulgast lahkumist.(Lahkumisest möödas küll juba mitu aastat, aga sõbranna ei ole enam ammu endine-jõuline ja vapper, kellest kõik rõõmsalt osa said.) Eks meil kõigil ole paremaid ja halvemaid aegu.
Aga ikkagi on ju kõige tähtsam just Hetk, milles viibime praegu...
Pikemaks targutamiseks pole täna tuju. Poeks hoopis kellelegi kaissu ja teeks pai ja kalli. Pane tähele. Tiputäpiline suvi on täies hoos!
Telli:
Postitused (Atom)
