Eile sain vinge kontserdielamuse kui käisin Solarise Keskust ja Nokia kontserdimaja kaemas. Nii efektset lavashowd polnudki vist varem kogenud.
Saal ise oli mitte eriti armas, lihtsalt modernne ja hea nähtavusega, kuid muusika kvaliteet seal tõesti võimsal tasemel ja millised võimalused lavaltoimuvaks!;)) Mängiti küll elava tule, tõrvikute kui tasemel laserikunstiga, mingil hetkel tekkisid kõigi lauljate näppudest üle saali jooksvad laserid ja mingid esituse osad meenutasid efektsemaid klubipidusid, mida kunagi nähtud...
Öelgu kõrged kriitikutest kohtunikud mida nemad tahavad( need kes kogu maailmamuusika kohal kõrguvad ja ise midagi ei loo), aga miks mitte ühendada siinpoolsuses loodud südamlikud ja võimsad hitid sealpoolsetega?
Muusika lummas mind sedavõrd, et pani katuse sõitma ja ostsin ka mitu DVD-id ja plaati ära. Igatahes on see täpselt see muusika, mis mind pilvedeni tõstab ja seal lendu laseb... Aamen!
Gregorian laulab Nokias hitte
Esmaspäeval, 9. novembril kell 20 algab Nokia kontserdimajas suurejooneline Gregoriani kontsertetendus: oma kümnendat sünnipäeva tähistaval maailmatuuril Tallinnas esinev Saksa ainulaadne muusikakollektiiv sulatab üheks kirikliku gregoriaani laulustiili ja tänapäeva leviviiside hitid.
Eesti publikule pole Gregorian esimest korda nautida, munkadeks riietunud muusikud lummasid siinseid melomaane juba kuue aasta ees. Et mehed oleksid vahepealsed aastad kloostris mööda saatnud, oleks ebakorrektne väita - kiriklik laul pole elustiil ega Gregoriani liikmed lihasuretajad.
Et 1999. aastast tegutseva kollektiivi looming on paljudele meelepärane, seda tõestavad kõige paremini ligikaudu viis miljonit müüdud heliplaati Gregoriani lauludega. Kuid seegi, et kokku on kollektiivi kontserte kümne aasta jooksul väisanud enam kui miljon inimest.
Selle aasta mais paavst Benedict XVI Iisraeli külaskäigul puhul Antiik-Rooma amfiteatri varemetes toimunud Gregoriani kontserti kandsid üle veerandsaja riigi telekanalid.
Gregoriani laul on kõlanud „Harry Potteris", „Sõrmuste isandas", „Tähtede sõjas".
Nokia kontserdimajas esitab Gregorian Genesise, Elton Johni, Sarah Brightmani ja paljude teiste tippartistide gregoriaani stiilis lugusid.
esmaspäev, 9, november 2009
Lumesajust ja igatsorti õndsusest!
Ahhaa! Nüüd siis tagantpoolt ettepoole.
Vahepeal on olnud võimsalt mõnus aeg, midagi mulle endale ja üksjagu kõigi meeltega nautimist.
Ja põõsaste lumises õndsuses
loodus helendas talvises ilus
tumm alastus puhkas nüüd sündsuses
pehme tuuleke maailma silus
Iga oks oli uuestisündinud
Iga puu nagu võluri käega
Ja esmase lume
täiuslik lumm
meid lõi oma nõiduse väega
Pühapäeval saatsin isa Pisikesega Kaarlisse isadepäeva veetma. Ise püüdsin samal ajal paberile neid ehedaid mälupilte, mida reedene esimene lumi tekitas. Seda suurt võlu ja imet.
Kõik oli kokku unenägu,
mida eile kogesin
maailm oli lumepilve tegu
maailm oli lumepilve nägu
nii õndsalt lapsukesega ma lumes
kilkasin
ja tantsisin ja sibasin...
Ja põõsad raputasid meile
osa oma jumest,
hetk koosnes rõõmsast
joobumusest meis.
Ja selle aasta
esimesest lumest...
Laupäeval saime sõbrakesega kokku ja tähistasime minu sünnipäeva juba ette... Sain kingiks ammuoodatud TARO kaardid(Fenestra Tarot-lummavad ja maalilised ilmed). Tuli praksus kaminas ja hing heljus selle kõige kohal. Istusime Mauruses ja kinnitasime kehasid. Tänud armsale sõbrakesele Armastuse ja Hoolivuse eest! Õhtul oli mul veel juuksur ja imagomuutus. Sulgesin lihtsalt silmad ja vajusin tooli. Lasin end kaunistada... Jutuks tulid kummitused, siinpoolsed ümberkaudsed, MASU ja kõik muud teemad, mis vähegi pähe tulid. Selle kolme tunni jooksul sai end korraks tühjaksrääkida... Nüüd on mul mõnevõrra rohkem poisipea. Vähemalt mõnevõrra vähem seda koormat õlgadel. :)
Aga reede, no see reede oli tõeline lumemuinasjutt ja talve võlumaa ühes ainsamas päevas. Ja mul on tõsiselt kahju, et mul polnud aega fotokat väljakraamida.
Järgmisel päeval oli juba lihtsalt lumi.
Sadas täpiline lumi
läbi tuule, läbi tormi
sadas kuni hommikuni
heletas maailma morni.
Mis õnnis maailm
lumesajuvalge
ja räitsakad, mis aina ujuvad meil
üle palge
ja põõsastele heidavad valged
pärlikeed
ja valged pehmed kleidid üll,
on nõnda imelised need-
ajal hallil
kui Tuhkatriinu tantsib Taevaneid
oma esimese lumesaju ballil.
Kui ma maaliksin luulega
lumesaju ja tuulega
räitsakate ilmaga
taevase võluri silmaga
maaliksin ilma nagu praegu
täis nõiduslikke lumesajuaegu
Vahepeal on olnud võimsalt mõnus aeg, midagi mulle endale ja üksjagu kõigi meeltega nautimist.
Ja põõsaste lumises õndsuses
loodus helendas talvises ilus
tumm alastus puhkas nüüd sündsuses
pehme tuuleke maailma silus
Iga oks oli uuestisündinud
Iga puu nagu võluri käega
Ja esmase lume
täiuslik lumm
meid lõi oma nõiduse väega
Pühapäeval saatsin isa Pisikesega Kaarlisse isadepäeva veetma. Ise püüdsin samal ajal paberile neid ehedaid mälupilte, mida reedene esimene lumi tekitas. Seda suurt võlu ja imet.
Kõik oli kokku unenägu,
mida eile kogesin
maailm oli lumepilve tegu
maailm oli lumepilve nägu
nii õndsalt lapsukesega ma lumes
kilkasin
ja tantsisin ja sibasin...
Ja põõsad raputasid meile
osa oma jumest,
hetk koosnes rõõmsast
joobumusest meis.
Ja selle aasta
esimesest lumest...
Laupäeval saime sõbrakesega kokku ja tähistasime minu sünnipäeva juba ette... Sain kingiks ammuoodatud TARO kaardid(Fenestra Tarot-lummavad ja maalilised ilmed). Tuli praksus kaminas ja hing heljus selle kõige kohal. Istusime Mauruses ja kinnitasime kehasid. Tänud armsale sõbrakesele Armastuse ja Hoolivuse eest! Õhtul oli mul veel juuksur ja imagomuutus. Sulgesin lihtsalt silmad ja vajusin tooli. Lasin end kaunistada... Jutuks tulid kummitused, siinpoolsed ümberkaudsed, MASU ja kõik muud teemad, mis vähegi pähe tulid. Selle kolme tunni jooksul sai end korraks tühjaksrääkida... Nüüd on mul mõnevõrra rohkem poisipea. Vähemalt mõnevõrra vähem seda koormat õlgadel. :)
Aga reede, no see reede oli tõeline lumemuinasjutt ja talve võlumaa ühes ainsamas päevas. Ja mul on tõsiselt kahju, et mul polnud aega fotokat väljakraamida.
Järgmisel päeval oli juba lihtsalt lumi.
Sadas täpiline lumi
läbi tuule, läbi tormi
sadas kuni hommikuni
heletas maailma morni.
Mis õnnis maailm
lumesajuvalge
ja räitsakad, mis aina ujuvad meil
üle palge
ja põõsastele heidavad valged
pärlikeed
ja valged pehmed kleidid üll,
on nõnda imelised need-
ajal hallil
kui Tuhkatriinu tantsib Taevaneid
oma esimese lumesaju ballil.
Kui ma maaliksin luulega
lumesaju ja tuulega
räitsakate ilmaga
taevase võluri silmaga
maaliksin ilma nagu praegu
täis nõiduslikke lumesajuaegu
neljapäev, 5, november 2009
Gängsterid, vaesus, kriis...
Nädala algul olin suurel ja pidulikul konverentsil tuliuues
(kaks aastat vanas) Tallink Spa & Conference Hotellis. Seal toimus meil tähtis üritus moto all,, kuidas eetilisemalt ja esteetilisemalt koondada,,(Eetikakonverents). Esinesid mitmed juhtimiskorüfeed, psühholoogid ja õpetlased. Kriisijuhtimise meeldivamast poolest oli ka juttu... Ja lõunasöök maitses ülihea. Glunks kui hea!
Meist (koondatuist)vaadati rohkem üle ja ümber. Basseinides ujusid kuldkalad ja paksud soomlased.
Minul seostus see hotell veel nime ja sisu poolest oma kunagise tööandjaga, kus samuti raha haises, ehkki meeldivate parfüümide järele pigem.:)
Tagasi jalutasin ma üksi koju läbi erknukra päikeselise novembrilõuna ning imetlesin maalilisi Schnelli tiigi kaldaid. Ei jäänud uut organisatsiooni visualiseerima. Mis mul nüüd enam sellest? Või sellel minust?
Jääpeeglid Schnelli tiigi veel
ja külmundkoldsed lehed tuule ringes,
Me maailm igaühe nägu
on agoonias,
kuid ikkagi veel hinges...
Mul tekkis jumalik idee: liidaks ka Keskraamatukogu, Rahvusraamatukogu ja Tallinna Ülikooli raamatukogu kokku üheks uueks asutuseks, imelik, et keegi pole veel sellele ideele tulnud?
Pidin sellest kõigest kuidagi välja saama.Kahjuks või õnneks väänas Liisake ülemiselt voodilt allahüpates kergelt oma jala ära ja tuli sellega emmele appi. Ma jäin taas lehele. Kes mind seal ikka enam vajab? Ehk kui siis veel vaid ühele inventuuri lehele allakirjutamiseks.
Täna käisime Küllil külas. Kõik oli endine ja ei olnud ka. Temal läheb veel halvemini. Jõime teed ja ma kujutasin ette, mis tunne on olla mittemillestki elav inimene. Isegi sel juhul kui sa kogu ülejäänud elu oled olnud tubli ja väga tubli.
Lihtsalt ei ole tööd ja ongi kõik!
Mingis mõttes on see üsna usutav kui ligi 15-le ärasaadetud CV-le ei ole isegi reageeritud. Samas on minul veel esialgu aega. 100-CV on veel kaugel ja kannatus katkemata.
Lähiaegadel ostan endale hoopis uusi maalimisvahendeid ja jätkan kirjutavat tööd ning võtan seda kui oodatud preemiat! Nüüd on varsti lõpuks käes õnnis ja oodatud aeg, mil mul on piiramatult aega. :)
Tuleb ju ka Töötukassast võtta loo parem osa. Ja kitsalt läbiajama olen ma suurem osa elust juba lihtsalt harjunud!;)
Suu ja jalaga maalivad kunstnikud.
Õhtul kui olin mehe Lõuna-Eestisse saatnud, sain postist priske ümbriku, mis oli täis Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike imelisi jõulupostkaarte ja lisaks veel kunstikalender. All paremas nurgas seisis viisakas kommentaar- ostu, ega tagastamiskohustust ei ole...
Enne uinumist nautisin lapsukesega veel kolme tenorit.
Aeg on küll külm, pime ja lootusetu, kuid laulusõnad :gangsterid,vaesus,kriis veel ei tapa, vaid teevad ainult tugevamaks.
(kaks aastat vanas) Tallink Spa & Conference Hotellis. Seal toimus meil tähtis üritus moto all,, kuidas eetilisemalt ja esteetilisemalt koondada,,(Eetikakonverents). Esinesid mitmed juhtimiskorüfeed, psühholoogid ja õpetlased. Kriisijuhtimise meeldivamast poolest oli ka juttu... Ja lõunasöök maitses ülihea. Glunks kui hea!
Meist (koondatuist)vaadati rohkem üle ja ümber. Basseinides ujusid kuldkalad ja paksud soomlased.
Minul seostus see hotell veel nime ja sisu poolest oma kunagise tööandjaga, kus samuti raha haises, ehkki meeldivate parfüümide järele pigem.:)
Tagasi jalutasin ma üksi koju läbi erknukra päikeselise novembrilõuna ning imetlesin maalilisi Schnelli tiigi kaldaid. Ei jäänud uut organisatsiooni visualiseerima. Mis mul nüüd enam sellest? Või sellel minust?
Jääpeeglid Schnelli tiigi veel
ja külmundkoldsed lehed tuule ringes,
Me maailm igaühe nägu
on agoonias,
kuid ikkagi veel hinges...
Mul tekkis jumalik idee: liidaks ka Keskraamatukogu, Rahvusraamatukogu ja Tallinna Ülikooli raamatukogu kokku üheks uueks asutuseks, imelik, et keegi pole veel sellele ideele tulnud?
Pidin sellest kõigest kuidagi välja saama.Kahjuks või õnneks väänas Liisake ülemiselt voodilt allahüpates kergelt oma jala ära ja tuli sellega emmele appi. Ma jäin taas lehele. Kes mind seal ikka enam vajab? Ehk kui siis veel vaid ühele inventuuri lehele allakirjutamiseks.
Täna käisime Küllil külas. Kõik oli endine ja ei olnud ka. Temal läheb veel halvemini. Jõime teed ja ma kujutasin ette, mis tunne on olla mittemillestki elav inimene. Isegi sel juhul kui sa kogu ülejäänud elu oled olnud tubli ja väga tubli.
Lihtsalt ei ole tööd ja ongi kõik!
Mingis mõttes on see üsna usutav kui ligi 15-le ärasaadetud CV-le ei ole isegi reageeritud. Samas on minul veel esialgu aega. 100-CV on veel kaugel ja kannatus katkemata.
Lähiaegadel ostan endale hoopis uusi maalimisvahendeid ja jätkan kirjutavat tööd ning võtan seda kui oodatud preemiat! Nüüd on varsti lõpuks käes õnnis ja oodatud aeg, mil mul on piiramatult aega. :)
Tuleb ju ka Töötukassast võtta loo parem osa. Ja kitsalt läbiajama olen ma suurem osa elust juba lihtsalt harjunud!;)
Suu ja jalaga maalivad kunstnikud.
Õhtul kui olin mehe Lõuna-Eestisse saatnud, sain postist priske ümbriku, mis oli täis Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike imelisi jõulupostkaarte ja lisaks veel kunstikalender. All paremas nurgas seisis viisakas kommentaar- ostu, ega tagastamiskohustust ei ole...
Enne uinumist nautisin lapsukesega veel kolme tenorit.
Aeg on küll külm, pime ja lootusetu, kuid laulusõnad :gangsterid,vaesus,kriis veel ei tapa, vaid teevad ainult tugevamaks.
esmaspäev, 2, november 2009
Iguaani öö
Laupäeval siis viimast korda teatris... khm...hm...:)
Niikuinii tekkis juba väike küllastus ja nüüd veel siis ka rahalistel põhjustel. Etendus iseenesest meeldis. Pisut nagu uimane oli, kuid meenutas lõunamaiseid puhkehetki ja see looduse tropikana tundus ka üsna vinge - sisekujunduse mõttes!
Aegajalt see ülimõnus tormi vihin või laineloks. Teemad, mille ümber jant käis, olid ka teravmeelsed ja väljapeetult elulised. Peale mõningaid ülimalt abstraktseid etendusi oli kuidagi kosutav kirjandusteose põhjal head intriigi jälgida ja ennast Mehhikos ning merekaldal tunda. Piret Kalda mängis ikka SUPER!
Iguaani öö
Tennessee Williams
Lavastaja: Ingo Normet :: Kunstnik: Iir Hermeliin :: Tõlkija: Jaak Rähesoo :: Mängukoht: Taevalava :: Mängivad: Anne Reemann, Rain Simmul, Ago Roo, Piret Kalda, Ene Järvis, Liis Proode (EMTA lavakunstikool), Mart Toome, Andres Ots, Priit Võigemast, Alo Kõrve
Tennessee Williamsi tuntud näitemängu tegevus toimub 1940. aasta lämbel varasügisel mereäärses Mehhiko kolkakülas. Väikeses boheemlikus võõrastemajas kohtuvad inimesed, kelle elu on jõudnud ummikseisu ja kes visklevad nüüd emotsioonide kütkes sama meeleheitlikult nagu hotellipoiste poolt veranda külge seotud iguaan oma vabaduse eest.
Tennessee Williamsi 1948. aastal kirjutatud lühijutul põhinev näidend etendus esmakordselt 1961. aastal Broadwayl. Näidendi järgi on vändatud mitu filmi, neist tuntuim on John Hustoni versioon aastast 1964, peaosades Richard Burton, Ava Gardner ja Deborah Kerr.
Pühapäeval helistas hommikul suur poeg ja õnnitles nimepäeva puhul. Selline tore üllatus! Õnneks oli mul just külalisi oodata ja väga hästi harmoneerus. Jõime ouzot, sõime pizzat ja õunakooki, lõhnaküünal suitses mürri järele...Katrinit-Kajat ja poisse polnud ammu näinud. Pärast tuli veel ka Reet ja...
Kas siplen ka mina nüüd oma köidikuis nagu vaga iguaan? Mitmelgi puhul tundsin hingesugulust. Saada korraga piisavas koguses raha ja aega tundub olema üks suurimaid väljakutseid loomale nimega inimene.
Niikuinii tekkis juba väike küllastus ja nüüd veel siis ka rahalistel põhjustel. Etendus iseenesest meeldis. Pisut nagu uimane oli, kuid meenutas lõunamaiseid puhkehetki ja see looduse tropikana tundus ka üsna vinge - sisekujunduse mõttes!
Aegajalt see ülimõnus tormi vihin või laineloks. Teemad, mille ümber jant käis, olid ka teravmeelsed ja väljapeetult elulised. Peale mõningaid ülimalt abstraktseid etendusi oli kuidagi kosutav kirjandusteose põhjal head intriigi jälgida ja ennast Mehhikos ning merekaldal tunda. Piret Kalda mängis ikka SUPER!
Iguaani öö
Tennessee Williams
Lavastaja: Ingo Normet :: Kunstnik: Iir Hermeliin :: Tõlkija: Jaak Rähesoo :: Mängukoht: Taevalava :: Mängivad: Anne Reemann, Rain Simmul, Ago Roo, Piret Kalda, Ene Järvis, Liis Proode (EMTA lavakunstikool), Mart Toome, Andres Ots, Priit Võigemast, Alo Kõrve
Tennessee Williamsi tuntud näitemängu tegevus toimub 1940. aasta lämbel varasügisel mereäärses Mehhiko kolkakülas. Väikeses boheemlikus võõrastemajas kohtuvad inimesed, kelle elu on jõudnud ummikseisu ja kes visklevad nüüd emotsioonide kütkes sama meeleheitlikult nagu hotellipoiste poolt veranda külge seotud iguaan oma vabaduse eest.
Tennessee Williamsi 1948. aastal kirjutatud lühijutul põhinev näidend etendus esmakordselt 1961. aastal Broadwayl. Näidendi järgi on vändatud mitu filmi, neist tuntuim on John Hustoni versioon aastast 1964, peaosades Richard Burton, Ava Gardner ja Deborah Kerr.
Pühapäeval helistas hommikul suur poeg ja õnnitles nimepäeva puhul. Selline tore üllatus! Õnneks oli mul just külalisi oodata ja väga hästi harmoneerus. Jõime ouzot, sõime pizzat ja õunakooki, lõhnaküünal suitses mürri järele...Katrinit-Kajat ja poisse polnud ammu näinud. Pärast tuli veel ka Reet ja...
Kas siplen ka mina nüüd oma köidikuis nagu vaga iguaan? Mitmelgi puhul tundsin hingesugulust. Saada korraga piisavas koguses raha ja aega tundub olema üks suurimaid väljakutseid loomale nimega inimene.
reede, 30, oktoober 2009
Vapruse ingel Serviel!
Vastu eilset sain sellise inglikaardi.
Serviel. Vaprus.
Seda juhtub suure kriisi, lakkamatute kannatuste ja eesmärkide puhul, kus kaastunne ei tule kõne allagi, kus inglid end näitavad.
Serviel, tugevuse ingel, oli koos Taanieliga lõvikoopas. ,, Minu Jumal läkitas oma ingli ja sulges lõvide suud, ja need ei teinud mulle kurja.,, (Taaniel 6:22)
Sinu kriis ei pruugi olla niisugune elu ja surma küsimus, nagu see oli Taanielil, aga tavaliselt on sul samasugune tunne. Kriis algab siis kui sa ei taha muutuda loomulikku arengut jälgides. Kui muutusi tõkestavad vanad mustrid, mis põhinevad valearusaamadel, ja sul ei ole sisemist jõudu, et neist vabatahtlikult lahti lasta, siis tuleb kriis sulle appi.
Kui sa püüad toimuma hakkavale muutusele vastu seista, siis suurendad oma kannatusi. Avarda teadlikkust pisimatestki asjadest oma elus ja otsi nende sügavamat tähendust. See võib tulla sulle üllatusena, kui paljut sa oled oma minevikust eiranud. Mida sa näha ei taha? Mida sa muuta ei taha?
Anna alla. Kui seisad muutusele vastu, siis ütled EI elule.Ütle JAH!
Lase hirmul minna ja tee ruumi imelisele algusele! Muutumine on mõeldud selleks, et näidata uusi valikuid ja käitumist, mis pole sinu moodi.
Palu Servielilt endale julgust kõndida minema sellest, mis pole sinulik, ja leida see mis on. Vaata sügavalt enda sisse, seal on kõik vastused valmis, et sa neid kuulda võtaks.
Eile käisin ma Pagari tänava majas koolitusel. Seal on ju nii palju ajalugu. Ka mu isa on seal kunagi punasel ajal siidkinnastega-seega kergemas vormis ülekuulatud. Maja ise on arhitektuuriliselt väga kaunis, eriti see suur sinine saal oma roomapäraste lagedega.
Täna olin juba valmis end vabatahtlikult koondada laskma, sest ma tundsin, et nii oleks hetkel kõige õigem. Oma asjad olin juba kõik kojuvedada jõudnud. Mõtlesin, et ootan ja vaatan veel natuke.
Ilm oli nii helge ja päikeseline kui uus ülemus mu enda juurde kutsus ja esimest korda neljasilmavestluse ette võttis. Ta ütles, et minu ametikoht on koondatud. Ja koondamisrahad on esimese rinde minejatele siin kõige kõrgemad. Peamiselt läksid kõik tegijad ja juhid. Pärast järgnes veel kallistustetulv lähiringi kolleegidelt. Ei teagi nüüd, kas olla kurb või rõõmus?
Vapruse ingel Serviel, tee nii, et ma juba varsti näeksin mis plaan kõigekõrgemal minuga on.
Serviel. Vaprus.
Seda juhtub suure kriisi, lakkamatute kannatuste ja eesmärkide puhul, kus kaastunne ei tule kõne allagi, kus inglid end näitavad.
Serviel, tugevuse ingel, oli koos Taanieliga lõvikoopas. ,, Minu Jumal läkitas oma ingli ja sulges lõvide suud, ja need ei teinud mulle kurja.,, (Taaniel 6:22)
Sinu kriis ei pruugi olla niisugune elu ja surma küsimus, nagu see oli Taanielil, aga tavaliselt on sul samasugune tunne. Kriis algab siis kui sa ei taha muutuda loomulikku arengut jälgides. Kui muutusi tõkestavad vanad mustrid, mis põhinevad valearusaamadel, ja sul ei ole sisemist jõudu, et neist vabatahtlikult lahti lasta, siis tuleb kriis sulle appi.
Kui sa püüad toimuma hakkavale muutusele vastu seista, siis suurendad oma kannatusi. Avarda teadlikkust pisimatestki asjadest oma elus ja otsi nende sügavamat tähendust. See võib tulla sulle üllatusena, kui paljut sa oled oma minevikust eiranud. Mida sa näha ei taha? Mida sa muuta ei taha?
Anna alla. Kui seisad muutusele vastu, siis ütled EI elule.Ütle JAH!
Lase hirmul minna ja tee ruumi imelisele algusele! Muutumine on mõeldud selleks, et näidata uusi valikuid ja käitumist, mis pole sinu moodi.
Palu Servielilt endale julgust kõndida minema sellest, mis pole sinulik, ja leida see mis on. Vaata sügavalt enda sisse, seal on kõik vastused valmis, et sa neid kuulda võtaks.
Eile käisin ma Pagari tänava majas koolitusel. Seal on ju nii palju ajalugu. Ka mu isa on seal kunagi punasel ajal siidkinnastega-seega kergemas vormis ülekuulatud. Maja ise on arhitektuuriliselt väga kaunis, eriti see suur sinine saal oma roomapäraste lagedega.
Täna olin juba valmis end vabatahtlikult koondada laskma, sest ma tundsin, et nii oleks hetkel kõige õigem. Oma asjad olin juba kõik kojuvedada jõudnud. Mõtlesin, et ootan ja vaatan veel natuke.
Ilm oli nii helge ja päikeseline kui uus ülemus mu enda juurde kutsus ja esimest korda neljasilmavestluse ette võttis. Ta ütles, et minu ametikoht on koondatud. Ja koondamisrahad on esimese rinde minejatele siin kõige kõrgemad. Peamiselt läksid kõik tegijad ja juhid. Pärast järgnes veel kallistustetulv lähiringi kolleegidelt. Ei teagi nüüd, kas olla kurb või rõõmus?
Vapruse ingel Serviel, tee nii, et ma juba varsti näeksin mis plaan kõigekõrgemal minuga on.
esmaspäev, 26, oktoober 2009
Hallide aegade roosamanna...
Ajad on uduhallid, kuid kõik selle sees on segiklopitud nagu roosamanna, mis piimaga siiski üsna söödav. Teravaid elamusi on rohkem kui tahaks ja tõeliselt südamest naerma ei aja enam mittemiski. Reede öösel toimus meie maja ees tõeline öine politseioperatsioon. Kuna ootasin meest samal ajal Lõuna-Eestist koju, siis üritasin teda telefoni teel ette hoiatada, et ta saabudes oma autot seekord igaks juhuks maja ette ei pargiks. Mehel olid aga telefonid väljalülitatud ja oma sõnul oli ta üldse Otepääle pidama jäänud. Nii kadus mul siis uni täielikult ära ja ma jälgisin mängu, mille kirjeldamise põhjal võiks tõelise märulifilmi vändata.
Pühapäeval sai siis lõpuks üle hulga aja ka lastega Lohusallu sõidetud ja sügiseses männimetsas ringihulgutud, mereääres adru nuusutatud ja pilguga üle laintepiiri kaugusesse kõnnitud. Kõik, kogu elu, oli uduvihmaniiske- nii mahakukkunud õunad puude all kui ka rohi ja kuldkollased leekivad vahtralehed pea kohal. Vähemalt sai natuke värsket õhtu hingata ja vanu suviseid aegu meenutada. Sõpruse, armastuse ja üksinduse üle mõtiskleda. Ja leida taas äratundmine selle kohta, et ,,aeg elada, aeg armastada...,, Igaks asjaks on OMA aeg!
Ja minul on praegu aeg olla kodukeskne ja kogu oma aja ja olemusega oma tüdrukute kasvamist saata. Aeg olla ,,ainult ema,,.
Õhtul käisime veel Anu ja Taneliga ROOMAS. Vaatasime nende Rooma pilte ja raamatuid ning kuulasime augustikuiseid reisimuljeid. Ühtlasi meenutasin ka meie oma reisimuljeid aastast 1998 kui rattamatkajatega sai bussireisil teel Sitsiiliasse ja tagasi ka päevakese Roomas veedetud. Sõime head ja paremat, jõime veini ja magustoiduks igat värvi viinamarju. Lapsed hullasid ümberringi... Mõnus õhtu oli, vaatamata sellele, et mina ei ole just väga suur varemetehull. Aga Anu põhjalikkus oli võluv ja Treri purskkaev õhtuses tuledesäras lihtsalt lummav.
Roosamannavaht sõbranna kingitud jõhvikatest jäigi ajapuudusel valmistamata. Aga mehega jõudsime küll nii korralikult tülli minna, et hinge jäi päris tühi tunne. Omakorda näitab see ka seda, et kogu ebameeldiv ajakiht, mis temaga seoses mu elu peale ladestunud, on siiski mu elu sel moel täitnud, et sellest kuidagi puudust suudab tunda. Suhtesõltuvused on tegelikult kohutavad ja ohtlikud. Ehk on just nüüd tulnud õige aeg neist vabaneda.
Ja keeta kokku üks uus hallide aegade roosamanna. Ja mis kõige põhilisem. PO orkester läheb täies koosseisus koondamisele! Muuseum tõstetakse oma ruumidest välja ja raamatukogu jaotatakse ilmselt lugejate vahel laiali. OK. see viimane oli nüüd küll halli aja eriti hall nali.
Pühapäeval sai siis lõpuks üle hulga aja ka lastega Lohusallu sõidetud ja sügiseses männimetsas ringihulgutud, mereääres adru nuusutatud ja pilguga üle laintepiiri kaugusesse kõnnitud. Kõik, kogu elu, oli uduvihmaniiske- nii mahakukkunud õunad puude all kui ka rohi ja kuldkollased leekivad vahtralehed pea kohal. Vähemalt sai natuke värsket õhtu hingata ja vanu suviseid aegu meenutada. Sõpruse, armastuse ja üksinduse üle mõtiskleda. Ja leida taas äratundmine selle kohta, et ,,aeg elada, aeg armastada...,, Igaks asjaks on OMA aeg!
Ja minul on praegu aeg olla kodukeskne ja kogu oma aja ja olemusega oma tüdrukute kasvamist saata. Aeg olla ,,ainult ema,,.
Õhtul käisime veel Anu ja Taneliga ROOMAS. Vaatasime nende Rooma pilte ja raamatuid ning kuulasime augustikuiseid reisimuljeid. Ühtlasi meenutasin ka meie oma reisimuljeid aastast 1998 kui rattamatkajatega sai bussireisil teel Sitsiiliasse ja tagasi ka päevakese Roomas veedetud. Sõime head ja paremat, jõime veini ja magustoiduks igat värvi viinamarju. Lapsed hullasid ümberringi... Mõnus õhtu oli, vaatamata sellele, et mina ei ole just väga suur varemetehull. Aga Anu põhjalikkus oli võluv ja Treri purskkaev õhtuses tuledesäras lihtsalt lummav.
Roosamannavaht sõbranna kingitud jõhvikatest jäigi ajapuudusel valmistamata. Aga mehega jõudsime küll nii korralikult tülli minna, et hinge jäi päris tühi tunne. Omakorda näitab see ka seda, et kogu ebameeldiv ajakiht, mis temaga seoses mu elu peale ladestunud, on siiski mu elu sel moel täitnud, et sellest kuidagi puudust suudab tunda. Suhtesõltuvused on tegelikult kohutavad ja ohtlikud. Ehk on just nüüd tulnud õige aeg neist vabaneda.
Ja keeta kokku üks uus hallide aegade roosamanna. Ja mis kõige põhilisem. PO orkester läheb täies koosseisus koondamisele! Muuseum tõstetakse oma ruumidest välja ja raamatukogu jaotatakse ilmselt lugejate vahel laiali. OK. see viimane oli nüüd küll halli aja eriti hall nali.
reede, 23, oktoober 2009
Jää ja kõrbe laul...
Eile hakkas siis lõpuks jää liikuma. Tööalaselt. Lõpuks saime ka uue ülemusega kontakti ja loodetavasti jätkub kõik aina positiivsemalt ja positiivsemalt kuni paradiisiaiani välja.
Ei tea kas aitas ema vaim unenäos kaasa või see, et kuu on hetkel minu kui AMBURI tähemärgis, igatahes oli eile läbimurdepäev. Olin juba peaaegu murdumas. Kolleeg oli ka eile väga toetav. Ja see andis väga palju jõudu juurde. Ta justkui käivitas selle muutuse oma toetava käepigistusega.
Meil oli väga korralik üritus muusikaga ja puha. Ja Kirjastuste Liidu ettekanne oli ka väga hea. Puhuks kui ma mingil ajahetkel lasteraamatuid väljaandma hakkaksin… Kõik teised jäid ka väga rahule.
See kõik haaras niipalju kaasa, et lõpuks oli kell kuus ja maja tühi kui me lõpetasime ja ma siit lahkuma hakkasin. Tormasin lasteaeda ja sain napikalt enne maja sulgemist ka oma lapse kätte.
Õhtul vaatasime koos Pisiga filmi. Tal on ka filmide osas just emmega sama maitse. Eile oli taas see fantastiline kõrbefilm :
Kaitsva taeva all (Inglise-Itaalia 1990). "The Sheltering Sky" (Taeva kaitsva varju all). R: Bernardo Bertolucci. O: Campbell Scott, John Malkovich, Debra Winger. Draama.
Maailmakuulsa filmilavastaja Bernardo Bertolucci olulisemaid filme räägib elust tüdinenud Ameerika paarist Kitist ja Portist, kes oma suhte värskendamise ja elu põnevamaks tegemise eesmärgil Põhja-Aafrikasse rändavad. Nendega on kaasas peretuttav George, kellel peagi Kitiga suhe tekib. Kui armukolmnurka sattunud seltskond läbi Aafrika rändab, satuvad kõigi uskumused ja teadmised elust küsimuse alla. Reis ja rännak kaugele maale surub nad kõik järjest sügavamale meeleheitesse.
Film annab edasi kõrbe lumma, lootusetust, meeleheidet ja jõudu. Liivamaa, liivameri… Ja veel millised osatäitmised! Iseäranis muidugi John Malkovich, üks mu lemmikuid!
Päev oli tõeliselt jõuline ja lahendusi pakkuv.
,,Läbi rõõmu, läbi mure läeb looklev tee, üle rõõmu ja mure me elame veel!,,
Jää ja kõrbe laul minu jaoks.
Ei tea kas aitas ema vaim unenäos kaasa või see, et kuu on hetkel minu kui AMBURI tähemärgis, igatahes oli eile läbimurdepäev. Olin juba peaaegu murdumas. Kolleeg oli ka eile väga toetav. Ja see andis väga palju jõudu juurde. Ta justkui käivitas selle muutuse oma toetava käepigistusega.
Meil oli väga korralik üritus muusikaga ja puha. Ja Kirjastuste Liidu ettekanne oli ka väga hea. Puhuks kui ma mingil ajahetkel lasteraamatuid väljaandma hakkaksin… Kõik teised jäid ka väga rahule.
See kõik haaras niipalju kaasa, et lõpuks oli kell kuus ja maja tühi kui me lõpetasime ja ma siit lahkuma hakkasin. Tormasin lasteaeda ja sain napikalt enne maja sulgemist ka oma lapse kätte.
Õhtul vaatasime koos Pisiga filmi. Tal on ka filmide osas just emmega sama maitse. Eile oli taas see fantastiline kõrbefilm :
Kaitsva taeva all (Inglise-Itaalia 1990). "The Sheltering Sky" (Taeva kaitsva varju all). R: Bernardo Bertolucci. O: Campbell Scott, John Malkovich, Debra Winger. Draama.
Maailmakuulsa filmilavastaja Bernardo Bertolucci olulisemaid filme räägib elust tüdinenud Ameerika paarist Kitist ja Portist, kes oma suhte värskendamise ja elu põnevamaks tegemise eesmärgil Põhja-Aafrikasse rändavad. Nendega on kaasas peretuttav George, kellel peagi Kitiga suhe tekib. Kui armukolmnurka sattunud seltskond läbi Aafrika rändab, satuvad kõigi uskumused ja teadmised elust küsimuse alla. Reis ja rännak kaugele maale surub nad kõik järjest sügavamale meeleheitesse.
Film annab edasi kõrbe lumma, lootusetust, meeleheidet ja jõudu. Liivamaa, liivameri… Ja veel millised osatäitmised! Iseäranis muidugi John Malkovich, üks mu lemmikuid!
Päev oli tõeliselt jõuline ja lahendusi pakkuv.
,,Läbi rõõmu, läbi mure läeb looklev tee, üle rõõmu ja mure me elame veel!,,
Jää ja kõrbe laul minu jaoks.
teisipäev, 20, oktoober 2009
Pillimehe imepärane tulemine
Täna tuli pillimees mulle läbi unenäo. Uned olid üldse väga põnevad. Esimeses unenäos, mida mäletan, oli mul võimas luuleinspiratsioon. Mäletan, et armusin kellessegi-see oli just selline kõrge vastastikune vaimne kõrglainetus- mis pani luuletama. Riimid tulid õhust ja hajusid õhku. Ka mu ema (teispoolsusest) oli seal samal teemal luuletamas, kuid tema kirjutas musta tusiga kõrgetele treppidele. Kahjuks ei jõudnud ma neid enne läbi lugeda kui vihm värsid maha pesi. Ema oli päriselus mul ju galligraaf. Ja kui kaunid need tema värssidega trepid olid!
Kui vahepeal üles ärkasin, kirjutasin sujuvalt luulet paberile edasi. Sellist seisundit pole küll kunagi varem esinenud... ;)
Luule, see ei tule maailmamerest,
see tuleb su enda südameverest...
Stiilne unenägu, mis meenutas mustvalget jaapani filmi.
Teises unenäos nägin kolonni lapsi tulemas ja nende ees paar muusikut. Kutsusin ühe pillimehe endaga kaasa-sündmus toimus mu lapsepõlvemaadel- ning pakkusin neile ühte head esinemispaika murukünkal ja sinna nad siis minu järel sisse keerasidki.
Kohe peale seda sain telefonikõne töölt, kus üks organiseerija helistas, et saab mu ülehomsele üritusele tööjuures soovitud pillimehe.
Nii, et pillimees tuli siis samuti unenäost.
Kui lihtne ja sujuv ühe eksistentsi sulandumine teiseks.
Põnev algus päevale, kus pilvetagant piilus ka tiba päikest!
Ja lisaks on täna mu viimane kodupäev selleks korraks. Tibul palavik langenud, vaid väike köha veel kiusamas. Hommikul leidsin ka ühe kadunud võtme, mida olin terve eilse päeva otsinud.
Kui palju kauneid leide ühe päeva sees.
Luule, võti ja muusika!
Kui vahepeal üles ärkasin, kirjutasin sujuvalt luulet paberile edasi. Sellist seisundit pole küll kunagi varem esinenud... ;)
Luule, see ei tule maailmamerest,
see tuleb su enda südameverest...
Stiilne unenägu, mis meenutas mustvalget jaapani filmi.
Teises unenäos nägin kolonni lapsi tulemas ja nende ees paar muusikut. Kutsusin ühe pillimehe endaga kaasa-sündmus toimus mu lapsepõlvemaadel- ning pakkusin neile ühte head esinemispaika murukünkal ja sinna nad siis minu järel sisse keerasidki.
Kohe peale seda sain telefonikõne töölt, kus üks organiseerija helistas, et saab mu ülehomsele üritusele tööjuures soovitud pillimehe.
Nii, et pillimees tuli siis samuti unenäost.
Kui lihtne ja sujuv ühe eksistentsi sulandumine teiseks.
Põnev algus päevale, kus pilvetagant piilus ka tiba päikest!
Ja lisaks on täna mu viimane kodupäev selleks korraks. Tibul palavik langenud, vaid väike köha veel kiusamas. Hommikul leidsin ka ühe kadunud võtme, mida olin terve eilse päeva otsinud.
Kui palju kauneid leide ühe päeva sees.
Luule, võti ja muusika!
Telli:
Postitused (Atom)
