Esoteerilised imed.
Mõtlesin, et saan vahepeal ka midagi mitteesoteerilist kirjutada, aga võta näpust! Eile oli mul selline veider lugu. Põdesime kodus tütrega mingit südamepahaga kerget kõhuviirust. Minul oli õhtuks juba selline suht piiripealne olemine, et kas tuua kauss voodikõrvale või mitte... Ja puht uinumise kiirendamiseks panin peale SILVA pika lõdvestuse plaadi, kus Reigo Reimets teksti muusika taustal sisseloeb. Ja mis minuga juhtus? Mul hakkas kohe hüppeliselt parem. Ise ka ei uskunud! No ja plaat jäi kuskil poole peal pidama. Tüdruk pani mulle rõõmuks teise korra veel. Ja ime küll, aga täiesti terveks sain.:)) Isegi energia hakkas sisse tagasi voolama. Mis seal nüüd mõjus, aga mõjus küll. Kümmekond minutit ja valmis.
Ja sauna ka ei saa...
Saunaklubisid pole taas ammu olnud. Paistab, et iga kolmas kolmapäev läheb asjaks, aga kui endal punapäevad peal siis jääb seegi rõõm vahele. Korraldajad on koguaeg kuskil väljamaal komandeeringus, kes Kreekas, kes Roomas ja sügavad seal Colosseumit, nagu nad ise väitnud on... ;)
Praktikandi lõpuajad.
Tööjuures läks täna tõeliseks müttamiseks. Sai taas praktikandiga üks fond, seekord siis ajakirjad, ümbertõstetud ja korralikult ärasildistatud. Ikka selline tõsine suurpuhastuse mõõtu töö. Homme teeme siis kaminas lõket ja peame pidu. Iseloomustus tuli ka nii armas! Ja kaplan käis seekord barbiekomme jagamas... Miau!
Must Miau ja teised...
Aga meie kodune must ,,Miau,, hüppab ja ronib juba kõikjale ja teda ei pea ükski lukk, ega taba...
Ja rottide vastu tunneb ta muidugi eriliselt suurt huvi. SENI pole ta veel nende puuride kindluseni tungida suutnud. Aga mine tea. See eeldab pikemat õhulendu või kardinatmööda ülesronimist. Ime veel, et need atraktsioonid seni juhtumata. Muidu tuleb meil ühed lemmikutest katusele tõsta või kõik võrdsetel alustel puuri pista.
Neljapäevast õnne ja rõõmu!
neljapäev, 28, veebruar 2008
teisipäev, 26, veebruar 2008
Arenguvestluselt tsivilisatsioonide veekristallidesse...
Täna oli mul siis tööl arenguvestlus ja katseaja katsetuste lõppfaas. Olime ülemusega just mõlemad eri kohtades laipade teemal arutlenud ja seega olime hetkel ühel lainel. Meile oli just sisse tulnud ,,Kohtuarstiteadus,, oma õudusunenägude värvi piltidega. Ja nii see teema keris...
Arenguvestlus läks muidugi arengute võtmes, aga olime avatumad kui see ehk muidu oleks õnnestunud. Lubati veel natuke palgatõusu ja jalad pisut kindlamalt maas ka.
Meie praktikapoisil on viimane nädal praktikat. Sebib vingelt. Küll ma talle ka super-hüper iseloomustuse valmisviksin. Hommik jälle kaplanikohvi ja suhkrutükiga. Elu helendab helgib ja kilkab!
Lõunatamas sõbratar Reedaga ARS-is, paigas, kus lapsena oma emal tööl külas käisin. See oli nii suur nahakunsti ateljee ja palju tädisid väikese lapsega rääkimas. Nii oleks tahtnud sellesse suurde saali sissepiiluda. Oi, kui nostalgiline tunne tuli peale... ja väike pisar silmanurka.:)
Eile ISLAMIS taas vaimu värskendamas. Juttu oli mošeedest, palvevaipadest ja sellest põhiteesist, et mošeed ei ole teps mitte Jumala kojad. Lõpuks õhtune film Pakistani ajaloost tõi islami ja moslemite teema taas mõtteisse. Vaatasime mehega seda suure huviga ja arutlesime ka selle üle, kas ikka paljuneda sellisesse julma ja karmi maailma, kus kohtuvad ühes ruumis nii kiviaeg kui küberaeg. Aga jõudsin ikka lõpuks selleni, et paljuneda ikkagi tuleb, sest muidu me kaotame juba lihtsalt massiga, sest nemad ju tulevad massiga. Nii see on. Poliitika on nii huvitav. :)) Mida rohkem ma kogu aeg sellest uut teada saan, seda rumalam ma endale tundun.
Ja nüüd ütleb nõiake välja suure tõe. Poliitika ja ajalugu on isegi kordades huvitavamad kui sex ja suhted!
Ja siia lõppu täitsa häid ja loetavaid raamatuid. Ja siis veekristallide näituse avamisele.
Fukuyama, Francis, 1952-
Ajaloo lõpp ja viimane inimene / Francis Fukuyama ; inglise keelest tõlkinud Margus Enno (I ja II osa), Tanel Saimre (III osa), Hille Saluäär (V osa) ja Hiie Tamm (IV osa)
Ilmunud [Tallinn] : Tänapäev, c2002 ([Tallinn] : Pakett)
Huntington, Samuel P., 1927-
Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine / Samuel P. Huntington ; [tõlkinud Mart Trummal]
Ilmunud Tartu : Fontese Kirjastus, 1999 (Tallinn : Ühiselu)
Kell 17:30 avatakse Tallinnas, Galeriis Aatrium(Harju tn. 6) fotonäitus „Veekristallid – headel sõnadel on võlujõud”jaapanlase Masaru Emoto veekristallide piltidest. Avamisel esineb linnarahvale Almer Jansu oma kuulsa etteastega ,,Kristallkausside helid,,. Masaru Emoto on vett uurinud juba 15 aastat. Selle käigus hakkas ta kiirfotograafiat kasutades pildistama külmutatud vees tekkivaid kristalle ja tegi revolutsioonilise avastuse, et vesi kui äärmiselt hea ja kiire infokandja reageerib sellele suunatud sõnadele ja mõtetele. Emoto leidis, et saastunud vees ning vees, millele on saadetud negatiivseid mõtteid ja sõnu,tekivad ebamäärased, ebasümmeetrilised ja tuhmid kujutised. Puhas allikavesi ning vesi, millele on öeldud või näidatud armastavaid sõnu, moodustab imekauneid, harmoonilisi ja säravad kristallistruktuure. Neid kauneid kristallifotosid imetledes avaneb võimalus heita pilk vee salapärasesse ja tundlikku maailma ning veenduda, et headel sõnadel on tõepoolest võlujõud, mis on võimeline looma ilu ja harmooniat. Masaru Emoto veekristallid on Eesti lugejale tuttavad raamatutest „Vee sõnumid” ja „Veevarjatud sõnumid” (ilmunud kirjastuselt Tuul&Nool).
Arenguvestlus läks muidugi arengute võtmes, aga olime avatumad kui see ehk muidu oleks õnnestunud. Lubati veel natuke palgatõusu ja jalad pisut kindlamalt maas ka.
Meie praktikapoisil on viimane nädal praktikat. Sebib vingelt. Küll ma talle ka super-hüper iseloomustuse valmisviksin. Hommik jälle kaplanikohvi ja suhkrutükiga. Elu helendab helgib ja kilkab!
Lõunatamas sõbratar Reedaga ARS-is, paigas, kus lapsena oma emal tööl külas käisin. See oli nii suur nahakunsti ateljee ja palju tädisid väikese lapsega rääkimas. Nii oleks tahtnud sellesse suurde saali sissepiiluda. Oi, kui nostalgiline tunne tuli peale... ja väike pisar silmanurka.:)
Eile ISLAMIS taas vaimu värskendamas. Juttu oli mošeedest, palvevaipadest ja sellest põhiteesist, et mošeed ei ole teps mitte Jumala kojad. Lõpuks õhtune film Pakistani ajaloost tõi islami ja moslemite teema taas mõtteisse. Vaatasime mehega seda suure huviga ja arutlesime ka selle üle, kas ikka paljuneda sellisesse julma ja karmi maailma, kus kohtuvad ühes ruumis nii kiviaeg kui küberaeg. Aga jõudsin ikka lõpuks selleni, et paljuneda ikkagi tuleb, sest muidu me kaotame juba lihtsalt massiga, sest nemad ju tulevad massiga. Nii see on. Poliitika on nii huvitav. :)) Mida rohkem ma kogu aeg sellest uut teada saan, seda rumalam ma endale tundun.
Ja nüüd ütleb nõiake välja suure tõe. Poliitika ja ajalugu on isegi kordades huvitavamad kui sex ja suhted!
Ja siia lõppu täitsa häid ja loetavaid raamatuid. Ja siis veekristallide näituse avamisele.
Fukuyama, Francis, 1952-
Ajaloo lõpp ja viimane inimene / Francis Fukuyama ; inglise keelest tõlkinud Margus Enno (I ja II osa), Tanel Saimre (III osa), Hille Saluäär (V osa) ja Hiie Tamm (IV osa)
Ilmunud [Tallinn] : Tänapäev, c2002 ([Tallinn] : Pakett)
Huntington, Samuel P., 1927-
Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine / Samuel P. Huntington ; [tõlkinud Mart Trummal]
Ilmunud Tartu : Fontese Kirjastus, 1999 (Tallinn : Ühiselu)
Kell 17:30 avatakse Tallinnas, Galeriis Aatrium(Harju tn. 6) fotonäitus „Veekristallid – headel sõnadel on võlujõud”jaapanlase Masaru Emoto veekristallide piltidest. Avamisel esineb linnarahvale Almer Jansu oma kuulsa etteastega ,,Kristallkausside helid,,. Masaru Emoto on vett uurinud juba 15 aastat. Selle käigus hakkas ta kiirfotograafiat kasutades pildistama külmutatud vees tekkivaid kristalle ja tegi revolutsioonilise avastuse, et vesi kui äärmiselt hea ja kiire infokandja reageerib sellele suunatud sõnadele ja mõtetele. Emoto leidis, et saastunud vees ning vees, millele on saadetud negatiivseid mõtteid ja sõnu,tekivad ebamäärased, ebasümmeetrilised ja tuhmid kujutised. Puhas allikavesi ning vesi, millele on öeldud või näidatud armastavaid sõnu, moodustab imekauneid, harmoonilisi ja säravad kristallistruktuure. Neid kauneid kristallifotosid imetledes avaneb võimalus heita pilk vee salapärasesse ja tundlikku maailma ning veenduda, et headel sõnadel on tõepoolest võlujõud, mis on võimeline looma ilu ja harmooniat. Masaru Emoto veekristallid on Eesti lugejale tuttavad raamatutest „Vee sõnumid” ja „Veevarjatud sõnumid” (ilmunud kirjastuselt Tuul&Nool).
kolmapäev, 20, veebruar 2008
Savist inglid ja päris inglid...
Vahepeal on olnud nii palju erinevaid tuuli, hetki ja meeleolusid. Tööl on päris kiire ja seal praegu blogida kohe üldse ei õnnestu. Kodus on tütreke minu läpaka anastanud kasutades seda mälumahukamate operatsioonide tegemiseks ja filmide vaatamiseks. Aga nüüd pidin selle aja võtma... tema ,,Sweeny Toddi,, laulude vahele.
Märksõnadeks võiks olla laupäevane turismi mess, tunglemine, õhupallid ja country. Ja uue nädala Kreeka reisi broneering. Rhodos, Kosi saar, Marmaris Türgis...perereis... plaanid segi unistustega ja vastupidi. Aga unistada ju ikka võib! Kasvõi siis broneeringute kaudu.;)
Pühapäevane kodune müttamine ja külas Matkaküllil. Pisilane ka kaasas. Jälle hea söök ja seltskond ümber ümmarguse laua.
Suur tüdruk on peale koolivaheaega vahelduseks tubli. Poja ajutine leppimine oma endise elukaaslasega. Kes teab, milline hetkeseis on homme?!? Ja algaval nädalal ma ise kõrvust ja sabast pilvepiirini tõstetud... ees olevat katseaja lõpp, arenguvestlus ja oodatav palgatõus. Kindel ei saa olla enne kui käes. Vähemalt selliste maiste asjadega. :)
Kolleeg tagasi Niiluse tuurilt, õnnelik, puhanud, päevitunud, paljunäinud ja väga rahul. Nofretetega järjehoidja mu töölaual laste piltide ja kalendrite ja sadade märkepaberite naabruses. Ja muidugi tänane sõbrantsi korraldatud kogupäeva konverents. Ratastoolid ja klaverimängija lõunapausi ajal. Teemaks liiklus ja õnnetused ja ravi ja taastusravi. Ja mis pärast saab? Märksõnu tuli palju. Meeleolud on otseühenduses ilmastikuga.
Pisike paneb mulle kaitseinglit kaela ja võtab ära... Nii ikka, pobiseb ta. Need on need samad keraamilised väiksed valged inglid, mis naisperele vanema tüdruku keraamikaateljeest ostsin. Igale natuke omamoodi inglike, käed koos. Õnneks jäi seekord kaela.
Tea millal ise sinna savi mötsima pääsen. Ilmselt siis, kui rikkaks ja ilusaks saan. Keraamika on fun. Lapsed ja inglid niisamuti.
Märksõnadeks võiks olla laupäevane turismi mess, tunglemine, õhupallid ja country. Ja uue nädala Kreeka reisi broneering. Rhodos, Kosi saar, Marmaris Türgis...perereis... plaanid segi unistustega ja vastupidi. Aga unistada ju ikka võib! Kasvõi siis broneeringute kaudu.;)
Pühapäevane kodune müttamine ja külas Matkaküllil. Pisilane ka kaasas. Jälle hea söök ja seltskond ümber ümmarguse laua.
Suur tüdruk on peale koolivaheaega vahelduseks tubli. Poja ajutine leppimine oma endise elukaaslasega. Kes teab, milline hetkeseis on homme?!? Ja algaval nädalal ma ise kõrvust ja sabast pilvepiirini tõstetud... ees olevat katseaja lõpp, arenguvestlus ja oodatav palgatõus. Kindel ei saa olla enne kui käes. Vähemalt selliste maiste asjadega. :)
Kolleeg tagasi Niiluse tuurilt, õnnelik, puhanud, päevitunud, paljunäinud ja väga rahul. Nofretetega järjehoidja mu töölaual laste piltide ja kalendrite ja sadade märkepaberite naabruses. Ja muidugi tänane sõbrantsi korraldatud kogupäeva konverents. Ratastoolid ja klaverimängija lõunapausi ajal. Teemaks liiklus ja õnnetused ja ravi ja taastusravi. Ja mis pärast saab? Märksõnu tuli palju. Meeleolud on otseühenduses ilmastikuga.
Pisike paneb mulle kaitseinglit kaela ja võtab ära... Nii ikka, pobiseb ta. Need on need samad keraamilised väiksed valged inglid, mis naisperele vanema tüdruku keraamikaateljeest ostsin. Igale natuke omamoodi inglike, käed koos. Õnneks jäi seekord kaela.
Tea millal ise sinna savi mötsima pääsen. Ilmselt siis, kui rikkaks ja ilusaks saan. Keraamika on fun. Lapsed ja inglid niisamuti.
neljapäev, 14, veebruar 2008
Magusad mehed ja Vana Tallinna Kool
Sõbrapäev ja magusad mehed
Tänane ,,sõbrapäev,,(mulle meeldis küll see LA Valentino rohkem) on siis möödunud väga magusalt. Tunda annab Kalevi kommivabriku lähedus...Meie kollektiivi parimad ja atraktiivsemad mehed on saabunud trüflikomm taskus ja jaganud siis naistele ikka hääd ja paremat vasakule ja paremale. Ka pühamees, loe kaplan käis kommi tuuris. Tegelikult on meil viimasel ajal iga hommik tema juures kohvi ja valguse jagamise hommik. ..;) Seda ei saa muidugi puhta kullana võtta, sest tegelikult on ta vägagi sapise ütlemisega vana lõuapoolik, aga hommikutega sobib ta ikkagi hästi kokku. Niisiis meenutab iga komm täna mõnda magusat ja vähemmagusat meest!
Munkadest ja reliikviatest
Täna meenutasime eilset piiblitundi, kus tutvustati mõningaid pikantseid seiku sellest, kuidas Athosel kaks munka HIV-i olla saanud ja kuidas kõigi Tallinna kirikute altarite all olla pühad luud ehk siis reliikviad. Minul õnnestus osta täna viimane eksemplar raamatut: ,,Söömine-joomine keskaegses Tallinnas,,. Keskaeg pakub üha suuremat huvi. Selleaegse inimese mõttemaailm ja elukogemus. Et mis on siis peale teadmiste ja ümbritseva keskkonna nii väga see miski, mis meid eristab?
Rahajumalakojad
Kui vanasti olid kirikud kõige kõrgemad hooned, siis tänapäeval on need hoopis pangad ehk siis rahajumala elupaigad. Pangaametnikud meenutavad jällegi lahkusulisi pintsaklipslasi tänavatelt.
Jah, ja igasugu muid seoseid...;)
Be happy...
Elu liigub sellises rõõmsas ja tegusas rütmis. Täna kui firma autojuhiga ringikimasime siis tahtis päike mitu korda korralikult ära pimestada. Kevad läheneb vilepilli saatel.
Siia lõppu natuke mõlgutusi tüdruku koolis viimasel ajal käärinud teemadel. Ehk siis mõtleme koolist ja kooli tähendusest.
Siinkohal piiksus hiireke ja ronis ahju alla tagasi.
.......................................................................................
Vanalinna Hariduskolleegiumist kui kristlikust koolist Eesti haridusruumis.
Küsimus kristlikul väärtussüsteemil põhinevast koolist koosneb kahest poolest – seaduslikust ja vaimsest.Seaduslik pool on määratletud eelkõige Eesti Vabariigi põhiseadusega. Põhiseaduse § 40 ütleb:Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. See tähendab, et riik ei saa kehtestada ühegi kiriku prioriteeti riigikoolis, kuid toetab õigust järgida oma maailmavaatelist positsiooni.Põhiseadus annab meile õiguse mõtte- ja usuvabaduseks ning veendumusteks, seega ka kristliku väärtussüsteemi järgimiseks.
(§ 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.)Otsustav sõna on vanematelPõhiseaduse § 37: Igaühel on õigus haridusele. /…/ Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Eesti vabariigi taassünni aegu ühinesid oma laste haridusest huvitatud vanemad Vanalinna Hariduskolleegiumi loomiseks ning määratlesid seisukohad ja veendumused, mida pidasid oluliseks oma laste kasvatamisel. See, vanemate loodud kristlikule väärtussüsteemile tuginev kasvatusplatvorm osutus üllatavalt hästi toimivaks. Aastate jooksul on nende vanemate hulk, kes peavad VHK kasvatuspõhimõtteid oma lapsele sobivaks, üha kasvanud.
Loomulikult püüab iga perekond kasvatada lapsi vastavalt oma veendumustele ja maailmavaatele. Kasvatus realiseerub seda täielikumalt, mida rohkem on kodused kasvatuspõhimõtted kooskõlas kooli kasvatuslike põhimõtetega. Seega on vanematel õigus nii luua oma maailmavaatega kooskõlas olevaid koole kui ka valida oma lapsele selline kool, mis vastab nende veendumustele ja tõekspidamistele. Vaenu ja vihkamise õhutamine inimeste suhtes, kes kaitsevad oma veendumusi, on põhiseadusega taunitud (§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav)...
Erakool või riigikool?
Nüüd kerkib küsimus, kas riik või kohalik omavalitsus peaks toetama kristlikul väärtussüsteemil põhinevaid koole.Riik peaks ideaalis tagama kõigile peredele võimaluse leida oma lapsele kool, mis pere kasvatustaotlustega kõige paremini haakub – olgu see siis kristlik[1], ateistlik[2], edukuse-usku vm suunitlusega. Ükski seadus ei ütle, et kool ei tohi olla maailmavaateliselt määratletud. Muidugi ei tohi kooli kasvatuspõhimõtted minna vastuollu Eesti seadustega. Kehtiva riikliku õppekava § 4 sätestab kooli õppe ja kasvatuse üldeesmärgina isiksuse kujundamise, kes (10): juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus. Kristlik väärtussüsteem toetab kõigi loetletud omaduste kujunemist. Võib isegi öelda, et näiteks inimelu pühadusest saabki rääkida vaid sakraalses raamistikus.Suunates oma lapsi ja valides oma lastele sobiva kooli, realiseerivad vanemad oma põhiseaduslikku õigust ja kohustust kasvatada lapsi vastavalt oma veendumustele.
Riik täidab oma kohustuse, kui tagab lastele seaduses ette nähtud hariduse, toetades vanemate vastutust. (PS § 37: Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi.) Muidugi peab kohalik omavalitsus kindla kontseptsiooniga kooli toetades jälgima, et samal ajal oleks tagatud ka teistsuguse maailmavaatega inimeste laste ligipääs haridusele. Tallinna-suuruses linnas on vanemate valikuvõimalused küllalt suured – ainuüksi kesklinnas paikneb 5-6 erineva suunitlusega kooli. Samuti ei kujuta VHK kui teeninduspiirkonnata kool sundvalikut vanalinna ja selle lähiümbruse peredele. Tõenäoliselt ei ole Tallinna linn Vanalinna Hariduskolleegiumi toetanud siiski ainult kohustuse pärast.
On märgatud, et VHK ei ole ainult kool, vaid ajaloolise Ladina kvartali osa, kultuuri- ja hariduskeskus, mille missiooniks on algusest peale olnud ajaloolise kultuuripärandi hoidmine ja edasi andmine tulevastele põlvedele. Kristliku väärtussüsteemi kasvatuse alusena tingib juba vaimne ja füüsiline ruum, milles VHK paikneb. [3]Kasvatuse selgroo määravad väärtused. Nagu sissejuhatuses tõdesime, tähtsustub kristlikul väärtussüsteemil põhineva kooli puhul seaduslikkuse kõrval ka vaimsuse küsimus.Vaimsuse määrab see, mida peetakse väärtuslikuks ja oluliseks. Väärtussüsteem ei saa olla kooli õppekava või põhikirja kaunistav iluasi – sel on väärtust vaid niivõrd, kuivõrd see realiseerub tegudes.
Armastus, tõde ja vaba tahe. Kristliku väärtussüsteemi esmaseks tugisambaks on armastus, mida tänases kõnepruugis käsitletakse ka personaalseks hoolivusena. Sellest tulenevalt on kristliku hariduskontseptsiooni keskmeks inimene ja tema areng.See lähenemine vastandub ükskõiksusele ja filosoofilises plaanis teenuspõhisele koolitamisele, kus ei keskenduta lapsele ja tema käekäigule, vaid pakutavale teenusele ja selle kvaliteedile.Oma kooli üles ehitades oleme vanematena pidanud oluliseks koopereeruda, et olla hooles oma laste ja üksteise eest. See on väljendunud koolipere vastastikuses abis ja toetuses väga erineval kombel, näiteks ka koolielu korralduse printsiibis, et kõikidel lastel peab olema võimalik õppida huvialakoolides ja tugisüsteemides sel määral, et nende eeldused saaksid kujuneda võimeteks ja arenguraskused tasanduksid.
Vanemad on Miikaeli Ühenduse kaudu toetanud mitte ainult kooliperre juba kuuluvaid lapsi, vaid leidnud endas jõudu, et rajada õppimisvõimalus (ja õpilaskodu) ka mujal hätta jäänud lastele. Kristliku väärtussüsteemi teiseks oluliseks sambaks on suhtumine tõesse. Postmodernistlik maailm on kuulutanud tõe suhteliseks ja seega sisuliselt olematuks. Selles valguses on raske öelda midagi ükskõik millise elu käsitluse kohta, ka sellise, mis aktsepteerib uimasteid või vägivalda.Uskudes, et tõde on olemas ja et meil igaühel on kohustus püüelda selle tunnetamise poole, seisab kristlik väärtussüsteem elu pühaduse ja inimese väärikuse eest.Kuigi me tunnistame tõe olemasolu ja lähtume tõeotsingute vajalikkusest, ei tähenda see sundust. Igaühele on alati jäänud õigus ise otsustada, lõpuks on iga täiskasvanu vaid teeline samal otsingute teel.
VHK-d on oma lapsele sobivaimaks kooliks pidanud näiteks ka paar moslemi perekonda.Kesksel kohal kristlikus väärtussüsteemis on vaba tahe. Tõeotsingutes on igaühel kohustus toimida kooskõlas oma südametunnistusega. Laste südametunnistuse kujundamine lasub eeskätt vanematel. Selle tõttu on neil õigus valida keskkonda ja haridust, mis toetaks neid oma laste kasvatamisel. Et need valikud võimalikuks osutuksid, on väga oluline teada väärtussüsteemi ja maailmapilti, millele tugineb kool.Ei ole olemas neutraalset haridust. Iga õpetaja-kasvataja on tahes-tahtmata mingi maailmapildi kandja, ja seda annab ta edasi ka oma õpilastele. Kui kooli positsioon on määratlemata, jätab see vanemad valikuta.
Lapsi kasvatades ei ole võimalik mööda hiilida eksistentsiaalsetest küsimustest, mida lapsed varem või hiljem esitavad. Lapsel kaob kasvamiseks vajalik turvatunne, kui ta saab kodust ja koolist neile küsimustele erinevad vastused või jääb hoopis vastusteta. Sellepärast on ka VHK vastuvõtukriteeriumites esimesena nimetatud, et kooli pedagoogiline kontseptsioon peab sobima perekonna kasvatuspõhimõtetega.Kokkuvõtteks võib öelda, et kui kool tugineb kristlikule väärtussüsteemile, siis peaks ta hoolitsema, et kasvatus toimuks tõe ja armastuse vaimus, respekteerides igaühe vaba tahet ja väärikust.
Vanalinna Hariduskolleegiumi vanematekogu13. veebruaril 2008 Tallinnas
Tänane ,,sõbrapäev,,(mulle meeldis küll see LA Valentino rohkem) on siis möödunud väga magusalt. Tunda annab Kalevi kommivabriku lähedus...Meie kollektiivi parimad ja atraktiivsemad mehed on saabunud trüflikomm taskus ja jaganud siis naistele ikka hääd ja paremat vasakule ja paremale. Ka pühamees, loe kaplan käis kommi tuuris. Tegelikult on meil viimasel ajal iga hommik tema juures kohvi ja valguse jagamise hommik. ..;) Seda ei saa muidugi puhta kullana võtta, sest tegelikult on ta vägagi sapise ütlemisega vana lõuapoolik, aga hommikutega sobib ta ikkagi hästi kokku. Niisiis meenutab iga komm täna mõnda magusat ja vähemmagusat meest!
Munkadest ja reliikviatest
Täna meenutasime eilset piiblitundi, kus tutvustati mõningaid pikantseid seiku sellest, kuidas Athosel kaks munka HIV-i olla saanud ja kuidas kõigi Tallinna kirikute altarite all olla pühad luud ehk siis reliikviad. Minul õnnestus osta täna viimane eksemplar raamatut: ,,Söömine-joomine keskaegses Tallinnas,,. Keskaeg pakub üha suuremat huvi. Selleaegse inimese mõttemaailm ja elukogemus. Et mis on siis peale teadmiste ja ümbritseva keskkonna nii väga see miski, mis meid eristab?
Rahajumalakojad
Kui vanasti olid kirikud kõige kõrgemad hooned, siis tänapäeval on need hoopis pangad ehk siis rahajumala elupaigad. Pangaametnikud meenutavad jällegi lahkusulisi pintsaklipslasi tänavatelt.
Jah, ja igasugu muid seoseid...;)
Be happy...
Elu liigub sellises rõõmsas ja tegusas rütmis. Täna kui firma autojuhiga ringikimasime siis tahtis päike mitu korda korralikult ära pimestada. Kevad läheneb vilepilli saatel.
Siia lõppu natuke mõlgutusi tüdruku koolis viimasel ajal käärinud teemadel. Ehk siis mõtleme koolist ja kooli tähendusest.
Siinkohal piiksus hiireke ja ronis ahju alla tagasi.
.......................................................................................
Vanalinna Hariduskolleegiumist kui kristlikust koolist Eesti haridusruumis.
Küsimus kristlikul väärtussüsteemil põhinevast koolist koosneb kahest poolest – seaduslikust ja vaimsest.Seaduslik pool on määratletud eelkõige Eesti Vabariigi põhiseadusega. Põhiseaduse § 40 ütleb:Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. See tähendab, et riik ei saa kehtestada ühegi kiriku prioriteeti riigikoolis, kuid toetab õigust järgida oma maailmavaatelist positsiooni.Põhiseadus annab meile õiguse mõtte- ja usuvabaduseks ning veendumusteks, seega ka kristliku väärtussüsteemi järgimiseks.
(§ 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.)Otsustav sõna on vanematelPõhiseaduse § 37: Igaühel on õigus haridusele. /…/ Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Eesti vabariigi taassünni aegu ühinesid oma laste haridusest huvitatud vanemad Vanalinna Hariduskolleegiumi loomiseks ning määratlesid seisukohad ja veendumused, mida pidasid oluliseks oma laste kasvatamisel. See, vanemate loodud kristlikule väärtussüsteemile tuginev kasvatusplatvorm osutus üllatavalt hästi toimivaks. Aastate jooksul on nende vanemate hulk, kes peavad VHK kasvatuspõhimõtteid oma lapsele sobivaks, üha kasvanud.
Loomulikult püüab iga perekond kasvatada lapsi vastavalt oma veendumustele ja maailmavaatele. Kasvatus realiseerub seda täielikumalt, mida rohkem on kodused kasvatuspõhimõtted kooskõlas kooli kasvatuslike põhimõtetega. Seega on vanematel õigus nii luua oma maailmavaatega kooskõlas olevaid koole kui ka valida oma lapsele selline kool, mis vastab nende veendumustele ja tõekspidamistele. Vaenu ja vihkamise õhutamine inimeste suhtes, kes kaitsevad oma veendumusi, on põhiseadusega taunitud (§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav)...
Erakool või riigikool?
Nüüd kerkib küsimus, kas riik või kohalik omavalitsus peaks toetama kristlikul väärtussüsteemil põhinevaid koole.Riik peaks ideaalis tagama kõigile peredele võimaluse leida oma lapsele kool, mis pere kasvatustaotlustega kõige paremini haakub – olgu see siis kristlik[1], ateistlik[2], edukuse-usku vm suunitlusega. Ükski seadus ei ütle, et kool ei tohi olla maailmavaateliselt määratletud. Muidugi ei tohi kooli kasvatuspõhimõtted minna vastuollu Eesti seadustega. Kehtiva riikliku õppekava § 4 sätestab kooli õppe ja kasvatuse üldeesmärgina isiksuse kujundamise, kes (10): juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus. Kristlik väärtussüsteem toetab kõigi loetletud omaduste kujunemist. Võib isegi öelda, et näiteks inimelu pühadusest saabki rääkida vaid sakraalses raamistikus.Suunates oma lapsi ja valides oma lastele sobiva kooli, realiseerivad vanemad oma põhiseaduslikku õigust ja kohustust kasvatada lapsi vastavalt oma veendumustele.
Riik täidab oma kohustuse, kui tagab lastele seaduses ette nähtud hariduse, toetades vanemate vastutust. (PS § 37: Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi.) Muidugi peab kohalik omavalitsus kindla kontseptsiooniga kooli toetades jälgima, et samal ajal oleks tagatud ka teistsuguse maailmavaatega inimeste laste ligipääs haridusele. Tallinna-suuruses linnas on vanemate valikuvõimalused küllalt suured – ainuüksi kesklinnas paikneb 5-6 erineva suunitlusega kooli. Samuti ei kujuta VHK kui teeninduspiirkonnata kool sundvalikut vanalinna ja selle lähiümbruse peredele. Tõenäoliselt ei ole Tallinna linn Vanalinna Hariduskolleegiumi toetanud siiski ainult kohustuse pärast.
On märgatud, et VHK ei ole ainult kool, vaid ajaloolise Ladina kvartali osa, kultuuri- ja hariduskeskus, mille missiooniks on algusest peale olnud ajaloolise kultuuripärandi hoidmine ja edasi andmine tulevastele põlvedele. Kristliku väärtussüsteemi kasvatuse alusena tingib juba vaimne ja füüsiline ruum, milles VHK paikneb. [3]Kasvatuse selgroo määravad väärtused. Nagu sissejuhatuses tõdesime, tähtsustub kristlikul väärtussüsteemil põhineva kooli puhul seaduslikkuse kõrval ka vaimsuse küsimus.Vaimsuse määrab see, mida peetakse väärtuslikuks ja oluliseks. Väärtussüsteem ei saa olla kooli õppekava või põhikirja kaunistav iluasi – sel on väärtust vaid niivõrd, kuivõrd see realiseerub tegudes.
Armastus, tõde ja vaba tahe. Kristliku väärtussüsteemi esmaseks tugisambaks on armastus, mida tänases kõnepruugis käsitletakse ka personaalseks hoolivusena. Sellest tulenevalt on kristliku hariduskontseptsiooni keskmeks inimene ja tema areng.See lähenemine vastandub ükskõiksusele ja filosoofilises plaanis teenuspõhisele koolitamisele, kus ei keskenduta lapsele ja tema käekäigule, vaid pakutavale teenusele ja selle kvaliteedile.Oma kooli üles ehitades oleme vanematena pidanud oluliseks koopereeruda, et olla hooles oma laste ja üksteise eest. See on väljendunud koolipere vastastikuses abis ja toetuses väga erineval kombel, näiteks ka koolielu korralduse printsiibis, et kõikidel lastel peab olema võimalik õppida huvialakoolides ja tugisüsteemides sel määral, et nende eeldused saaksid kujuneda võimeteks ja arenguraskused tasanduksid.
Vanemad on Miikaeli Ühenduse kaudu toetanud mitte ainult kooliperre juba kuuluvaid lapsi, vaid leidnud endas jõudu, et rajada õppimisvõimalus (ja õpilaskodu) ka mujal hätta jäänud lastele. Kristliku väärtussüsteemi teiseks oluliseks sambaks on suhtumine tõesse. Postmodernistlik maailm on kuulutanud tõe suhteliseks ja seega sisuliselt olematuks. Selles valguses on raske öelda midagi ükskõik millise elu käsitluse kohta, ka sellise, mis aktsepteerib uimasteid või vägivalda.Uskudes, et tõde on olemas ja et meil igaühel on kohustus püüelda selle tunnetamise poole, seisab kristlik väärtussüsteem elu pühaduse ja inimese väärikuse eest.Kuigi me tunnistame tõe olemasolu ja lähtume tõeotsingute vajalikkusest, ei tähenda see sundust. Igaühele on alati jäänud õigus ise otsustada, lõpuks on iga täiskasvanu vaid teeline samal otsingute teel.
VHK-d on oma lapsele sobivaimaks kooliks pidanud näiteks ka paar moslemi perekonda.Kesksel kohal kristlikus väärtussüsteemis on vaba tahe. Tõeotsingutes on igaühel kohustus toimida kooskõlas oma südametunnistusega. Laste südametunnistuse kujundamine lasub eeskätt vanematel. Selle tõttu on neil õigus valida keskkonda ja haridust, mis toetaks neid oma laste kasvatamisel. Et need valikud võimalikuks osutuksid, on väga oluline teada väärtussüsteemi ja maailmapilti, millele tugineb kool.Ei ole olemas neutraalset haridust. Iga õpetaja-kasvataja on tahes-tahtmata mingi maailmapildi kandja, ja seda annab ta edasi ka oma õpilastele. Kui kooli positsioon on määratlemata, jätab see vanemad valikuta.
Lapsi kasvatades ei ole võimalik mööda hiilida eksistentsiaalsetest küsimustest, mida lapsed varem või hiljem esitavad. Lapsel kaob kasvamiseks vajalik turvatunne, kui ta saab kodust ja koolist neile küsimustele erinevad vastused või jääb hoopis vastusteta. Sellepärast on ka VHK vastuvõtukriteeriumites esimesena nimetatud, et kooli pedagoogiline kontseptsioon peab sobima perekonna kasvatuspõhimõtetega.Kokkuvõtteks võib öelda, et kui kool tugineb kristlikule väärtussüsteemile, siis peaks ta hoolitsema, et kasvatus toimuks tõe ja armastuse vaimus, respekteerides igaühe vaba tahet ja väärikust.
Vanalinna Hariduskolleegiumi vanematekogu13. veebruaril 2008 Tallinnas
teisipäev, 12, veebruar 2008
Tänase Pipi pajatusi...
Täna teeks kohe midagi eriti vallatut,midagi PikasukaPipilikku, sest päev on üksluine nagu vesihalli kassi selg. Aga mida siin ikka annab nii väga välja mõelda. ;)
Mis tunne on olla kirjaoskamatu?
Eilne islam rääkis sellest, kuidas Afganistaanis olla 30 aastat tagasi suur hipide kogunemiskoht olnud, selline hästi tore ja vabameelne koht. Nüüd siis ainult üks lõputu sõda. Kattri rääkis ka oma lemmikteemast, ehk siis haridusest, ehk siis tegelikult harimatusest. Aastas pidavat kogu araabiamaade peale antama välja ligi 300 raamatut ja 80% kogu elanikkonnast pidavat olema tegelikult kirjaoskamatud. Raamatupoode leiduvat ainult suuremates linnades ja eriti vinge oleks minuarust seal veel reaalis mõnda raamatukogu kohata. Juba sellepärast tahaks mõnda maad näha. Tutvusime ka värvide ja vaibamustritega. Islami värv olevat igatahes roheline!
Vett, leiba ja šokolaadi...
Siis käib meil kodus juba mõnda aega suur leivaralli, sest vaja lähipäevil kordamööda mingil leibade testimise üritusel ärakäia. Selle eest makstakse päris hästi ja nüüd on hea võimalus kõik mustad ja koorikleivad äraproovida, mida kaubandus pakub. Minu üks lemmik on ,,Must tasku,, seda tehakse isegi südamekujulist ja muidugi need Saaremaa puuviljaleivad. Fazeri ,,Rukkitera,, on ka päris hää! Hetkel, siin tööjuures, pugistan küll, piinlik öelda,vett ja šokolaadikomme...
Sugupuust!
Et ,,blogosfäärist,, sain eile inspiratsiooni rääkida natuke suguseltsist. Et kuidas minul suhted sellise loomakesega on. Eelkõige ma ei teagi kuidas seda teemat piiritleda. Inimesel on ju algselt isapoolt suguselts ja emapoolt suguselts. Mina olen end ikka isapoolsetega rohkem hingesugulaseks pidanud. Neid oli suur pere, seitse venda ja mitu õde jne., kuid viimane esindaja sellest perest sündis kuskil 1918 ja seega ongi enamik lähisugulasi juba vikerkaare taga varjul.
Jätkus neid nii siia kui sinnapoole lompi ja olid nad nii vinged meresõitjad kui ka muidu indiaani geene kandvad ronkmustade juustega vahvad vägilased. Nende laste ja lastelastega on lugu nii, et kuna meie sündisime justkui põlvkond hiljem kui oleks pidanud, siis on kõik juba rohkem või vähem pärisvõõraks jäänud. Paraku. Sest onude ja tädide lastelaste lapsed pole ikka päris enam see tera. Kahjuks, kahjuks, kahjuks...
Ja emapoolsetega on lood umbes samuti. Elab veel üks natuke üksildane ja kibestunud ,,jõulukaardi tädi,, siis ema õde Kesk-Eestis, aga ema vend ja minu emake ise on ammu lahkunud. Hetkel suhtleme vaid ühe vennatütrega, kellega mind seovad lapsepõlvemälestused: maamesi, lehmalüpsmine ja üldse tore võimalus metsnikust onu juures ,,pärismaal,, müttamas käia. See oli supertore aeg!:)
Ehkki oma majas elades oli mul vennaga kodujuures linna lähistel ka väga vinge aeg.
Niisiis, tahangi siin väita, et minu suurim ja põhiline sugulane ongi ainult minu armas väikevend. Aga oma lastele ja lastelastele tunnen, et olen üks suur tamm, suur ürgema, kes suguvõsa loob, korraldab ja koos hoiab. Vaat selline tunne on.
Teise maailmasõjaaegsed sugulased on enamik ammu lahkunud. Tädipojatütrepojad on aga kõik väga väga kaugeks jäänud...:( Huvitav olekski teada kui kauged sugulased teistel veel lähiringi kuuluvad?!?
Ja vahel tunnengi end siis nii nagu Pipi, kel ema taevas ingliks ja isa neegrite kuningas. No minuoma vist indiaaniriigis tantsivaks ja maalivaks pealikuks!
Mis tunne on olla kirjaoskamatu?
Eilne islam rääkis sellest, kuidas Afganistaanis olla 30 aastat tagasi suur hipide kogunemiskoht olnud, selline hästi tore ja vabameelne koht. Nüüd siis ainult üks lõputu sõda. Kattri rääkis ka oma lemmikteemast, ehk siis haridusest, ehk siis tegelikult harimatusest. Aastas pidavat kogu araabiamaade peale antama välja ligi 300 raamatut ja 80% kogu elanikkonnast pidavat olema tegelikult kirjaoskamatud. Raamatupoode leiduvat ainult suuremates linnades ja eriti vinge oleks minuarust seal veel reaalis mõnda raamatukogu kohata. Juba sellepärast tahaks mõnda maad näha. Tutvusime ka värvide ja vaibamustritega. Islami värv olevat igatahes roheline!
Vett, leiba ja šokolaadi...
Siis käib meil kodus juba mõnda aega suur leivaralli, sest vaja lähipäevil kordamööda mingil leibade testimise üritusel ärakäia. Selle eest makstakse päris hästi ja nüüd on hea võimalus kõik mustad ja koorikleivad äraproovida, mida kaubandus pakub. Minu üks lemmik on ,,Must tasku,, seda tehakse isegi südamekujulist ja muidugi need Saaremaa puuviljaleivad. Fazeri ,,Rukkitera,, on ka päris hää! Hetkel, siin tööjuures, pugistan küll, piinlik öelda,vett ja šokolaadikomme...
Sugupuust!
Et ,,blogosfäärist,, sain eile inspiratsiooni rääkida natuke suguseltsist. Et kuidas minul suhted sellise loomakesega on. Eelkõige ma ei teagi kuidas seda teemat piiritleda. Inimesel on ju algselt isapoolt suguselts ja emapoolt suguselts. Mina olen end ikka isapoolsetega rohkem hingesugulaseks pidanud. Neid oli suur pere, seitse venda ja mitu õde jne., kuid viimane esindaja sellest perest sündis kuskil 1918 ja seega ongi enamik lähisugulasi juba vikerkaare taga varjul.
Jätkus neid nii siia kui sinnapoole lompi ja olid nad nii vinged meresõitjad kui ka muidu indiaani geene kandvad ronkmustade juustega vahvad vägilased. Nende laste ja lastelastega on lugu nii, et kuna meie sündisime justkui põlvkond hiljem kui oleks pidanud, siis on kõik juba rohkem või vähem pärisvõõraks jäänud. Paraku. Sest onude ja tädide lastelaste lapsed pole ikka päris enam see tera. Kahjuks, kahjuks, kahjuks...
Ja emapoolsetega on lood umbes samuti. Elab veel üks natuke üksildane ja kibestunud ,,jõulukaardi tädi,, siis ema õde Kesk-Eestis, aga ema vend ja minu emake ise on ammu lahkunud. Hetkel suhtleme vaid ühe vennatütrega, kellega mind seovad lapsepõlvemälestused: maamesi, lehmalüpsmine ja üldse tore võimalus metsnikust onu juures ,,pärismaal,, müttamas käia. See oli supertore aeg!:)
Ehkki oma majas elades oli mul vennaga kodujuures linna lähistel ka väga vinge aeg.
Niisiis, tahangi siin väita, et minu suurim ja põhiline sugulane ongi ainult minu armas väikevend. Aga oma lastele ja lastelastele tunnen, et olen üks suur tamm, suur ürgema, kes suguvõsa loob, korraldab ja koos hoiab. Vaat selline tunne on.
Teise maailmasõjaaegsed sugulased on enamik ammu lahkunud. Tädipojatütrepojad on aga kõik väga väga kaugeks jäänud...:( Huvitav olekski teada kui kauged sugulased teistel veel lähiringi kuuluvad?!?
Ja vahel tunnengi end siis nii nagu Pipi, kel ema taevas ingliks ja isa neegrite kuningas. No minuoma vist indiaaniriigis tantsivaks ja maalivaks pealikuks!
esmaspäev, 11, veebruar 2008
Piima ja mett!
Koristajaks sündinud
Uus nädal algas kohe suurpuhastusega. Tõstsime tööl pea pool raamatufondi ringi. Tundub, et noormehest on abi küll.Ta on selline arukas ja algatusvõimeline. Vanem kolleeg on hetkel Niilusel. Tuleb tagasi, ei tunne enam fondi äragi. Fond, loe raamaturiiulid ja koos sellega mis seal peal on... Kõige täiega. Nii, et tööasju sai täna korralikult toimetatud.
Nädalalõpul sai ka kodus korralik koristusringkäik elamisele pealetehtud. Lapse mänguasjad olid juba tõelisse kaosesse jõudnud kõndida... Ja nüüd jälle nendega mõneks ajaks vaherahu.
Laupäeval võtsime mudinad-pudinad kaasa ja veetsime mõned tunnid end Kalevi SPA-s leotades. Aurusaun oli lemmik! Suurem ei tahtnudki sealt enam välja tulla...:) Seejärel väike perekeskne kehakinnitus ning otse ja omadega TAIZE palvusele. Põhimõttel, et laula ja palveta!
Taize...
Minul seostuvad Taizega kohe avarad päevalilleväljad,maaliline loodus, kohati täiesti muinasjutuline kõik. Jah...võimsad palvused päeval ja öösel, noorte kidraõhtud ja rahvusvahelise nooruse värskus, väikesed armsad prantsuse külakirikud ja ka mõned lähedalasuvad lossid, pesuehtsad.
SIIA panen kõrvale muid reisimuljeid. Aga palvus Jaanis oli seekord igati väga nõrk ja ainus pluss oli ladinakeelsete laulude suur osakaal. Hiljem Reeda juures külas jutlemas ja nautlemas. Mmmmm!
...................................................................
Reis Prantsusmaale Taize kloostrisse ja sealne kohalviibimine oli väga vahva ja meeldiv kogemus. Ma kujutasin seda algul natuke teisiti ette, kuid sellegipoolest jäin ma kõigega väga rahule. Kujutasin endale ette, et sealne kloostrielu on konservatiivsem ja et me saabume kuhugile vanasse kivist ehitatud suurde kloostrisse. Aga minu rõõmuks oli Taize klooster väga sõbralik ja noored ja nende huvid olid tähtsal kohal. Huvitava kogemuse andis veel ka suhtlusvõimalus teiste noortega üle maailma. Taize kloostris on tähtsal kohal ka vaikuses viibimine. See avaldas minule mõju ja mul on hea meel selle üle, et iga päev oli vaikuse jaoks oma aeg. Ma ilmselt varem ei mõistnudki kui vahva võib vaikus olla.
* * *
Taize on üks väga ilus koht. Seda mitte ainult loodusliku asukoha tõttu, vaid ka sealsete asukate ning puhtalt lihtsuse pärast.
Olgugi, et saabudes tundus kõik nii võõras ja veidi hirmutav, harjus Taize-rütmiga kiiresti ning polnud me tagasisõidul veel Prantsusmaa-Saksa piirigi ületanud, kui juba vaevas igatsus selle kena koha järele.
Erilise mulje jätsid palvused, kus lauldud laulud siiani peas kummitavad ning mille hämar atmosfäär kummaliselt rahustavalt mõjus. Kuigi rahvast ja sagimist oli rohkelt, valitseb Taizes tõesti rahu.
Kindel on see, et see koht annab palju, isegi kui sellest kohe aru ei saa.
* * *
Isiklikult muutis see sõit mind tugevamaks. Nö rafineeris need mõisted ja vaated, mis mul enne sõitu olid. Andis selgema ülevaate, mis on usk, kirik (kogudus) ja mis üldse on ristiusk. Ja kirik on muutunud kohaks kuhu tulla ja olla.
* * *
Taizes olles sai selgeks, et religioon ei ole niivõrd mitte usk ja uskumine kuivõrd just vaimsus ja maailmavaade.
Sünnipäev ja salaühingud
Pühapäeval siis Anu ja Taneli sünnipäeval. Paneks kolm märksõna: rutiin, kohustus ja äratundmine. Mees sai lugemiseks Marininit. Mina vitsutasin kõhu urrrrr... kui täis. Ja hiljem vehklesin kodus koristades seda täiskõhutunnet vähemaks.
Kõige lõpuks soovitaks kõigil lugeda raamatut : Salaühingud, Larousse-i väljaandes, samuti juua piima ja mett... Ja ise peagi taas islamisse.
Selleks korraks!
Uus nädal algas kohe suurpuhastusega. Tõstsime tööl pea pool raamatufondi ringi. Tundub, et noormehest on abi küll.Ta on selline arukas ja algatusvõimeline. Vanem kolleeg on hetkel Niilusel. Tuleb tagasi, ei tunne enam fondi äragi. Fond, loe raamaturiiulid ja koos sellega mis seal peal on... Kõige täiega. Nii, et tööasju sai täna korralikult toimetatud.
Nädalalõpul sai ka kodus korralik koristusringkäik elamisele pealetehtud. Lapse mänguasjad olid juba tõelisse kaosesse jõudnud kõndida... Ja nüüd jälle nendega mõneks ajaks vaherahu.
Laupäeval võtsime mudinad-pudinad kaasa ja veetsime mõned tunnid end Kalevi SPA-s leotades. Aurusaun oli lemmik! Suurem ei tahtnudki sealt enam välja tulla...:) Seejärel väike perekeskne kehakinnitus ning otse ja omadega TAIZE palvusele. Põhimõttel, et laula ja palveta!
Taize...
Minul seostuvad Taizega kohe avarad päevalilleväljad,maaliline loodus, kohati täiesti muinasjutuline kõik. Jah...võimsad palvused päeval ja öösel, noorte kidraõhtud ja rahvusvahelise nooruse värskus, väikesed armsad prantsuse külakirikud ja ka mõned lähedalasuvad lossid, pesuehtsad.
SIIA panen kõrvale muid reisimuljeid. Aga palvus Jaanis oli seekord igati väga nõrk ja ainus pluss oli ladinakeelsete laulude suur osakaal. Hiljem Reeda juures külas jutlemas ja nautlemas. Mmmmm!
...................................................................
Reis Prantsusmaale Taize kloostrisse ja sealne kohalviibimine oli väga vahva ja meeldiv kogemus. Ma kujutasin seda algul natuke teisiti ette, kuid sellegipoolest jäin ma kõigega väga rahule. Kujutasin endale ette, et sealne kloostrielu on konservatiivsem ja et me saabume kuhugile vanasse kivist ehitatud suurde kloostrisse. Aga minu rõõmuks oli Taize klooster väga sõbralik ja noored ja nende huvid olid tähtsal kohal. Huvitava kogemuse andis veel ka suhtlusvõimalus teiste noortega üle maailma. Taize kloostris on tähtsal kohal ka vaikuses viibimine. See avaldas minule mõju ja mul on hea meel selle üle, et iga päev oli vaikuse jaoks oma aeg. Ma ilmselt varem ei mõistnudki kui vahva võib vaikus olla.
* * *
Taize on üks väga ilus koht. Seda mitte ainult loodusliku asukoha tõttu, vaid ka sealsete asukate ning puhtalt lihtsuse pärast.
Olgugi, et saabudes tundus kõik nii võõras ja veidi hirmutav, harjus Taize-rütmiga kiiresti ning polnud me tagasisõidul veel Prantsusmaa-Saksa piirigi ületanud, kui juba vaevas igatsus selle kena koha järele.
Erilise mulje jätsid palvused, kus lauldud laulud siiani peas kummitavad ning mille hämar atmosfäär kummaliselt rahustavalt mõjus. Kuigi rahvast ja sagimist oli rohkelt, valitseb Taizes tõesti rahu.
Kindel on see, et see koht annab palju, isegi kui sellest kohe aru ei saa.
* * *
Isiklikult muutis see sõit mind tugevamaks. Nö rafineeris need mõisted ja vaated, mis mul enne sõitu olid. Andis selgema ülevaate, mis on usk, kirik (kogudus) ja mis üldse on ristiusk. Ja kirik on muutunud kohaks kuhu tulla ja olla.
* * *
Taizes olles sai selgeks, et religioon ei ole niivõrd mitte usk ja uskumine kuivõrd just vaimsus ja maailmavaade.
Sünnipäev ja salaühingud
Pühapäeval siis Anu ja Taneli sünnipäeval. Paneks kolm märksõna: rutiin, kohustus ja äratundmine. Mees sai lugemiseks Marininit. Mina vitsutasin kõhu urrrrr... kui täis. Ja hiljem vehklesin kodus koristades seda täiskõhutunnet vähemaks.
Kõige lõpuks soovitaks kõigil lugeda raamatut : Salaühingud, Larousse-i väljaandes, samuti juua piima ja mett... Ja ise peagi taas islamisse.
Selleks korraks!
reede, 8, veebruar 2008
Aeg enda jaoks läbi lapse silmade
Ealised iseärasused
Sain tagasisidet, et olla teistelgi meievanustel pearinglust esinenud ja ikka umbes samade tundemärkidega. Samas räägitavat hetkel ka sellest, et Maa vibratsioonitase pidi nüüd just tõusma, et kõrgemad vibratsioonid jne.! Et mida siis nüüd uskuda?!? :)
Pisikeste laste ealiseks iseärasuseks on päise päeva ajal unenägusid näha ja pubekaid ähvardavad keskmisest enam masendus ja meeleoluhäired... Ja eks muutuv,arenev ja kasvav organism on üldse paljude välismõjude suhtes väga tundlik. Niisiis, pole me keegi ealiste iseärasuste suhtes kaitstud. Eks ikka nii, et igaühele oma. Ja parimad saavad auhinnaks tugeva tervise, mis paneb kõigele vastu. Ehk siis põhimõttel, et KUNST ELLU JÄÄDA!
Vastus lapse silmadest
Eile, kui ma pisikesele lasteaeda järele läksin, ja talle sügavale ürgrõõmsatesse silmadesse vaatasin, sain vastuse oma küsimata küsimusele. Olin ju kutsunud selle lapse kõiksusest siia maailma endale appi. Tooma tervist ja elujõudu ja toetama hingesugulasena. Ja mida enam ma temaga aega veedan, seda tervem ja rõõmsam ka olen, saades üle kõigist muredest ja raskustest.
Ja loomulikult vajab tema seda sidet samapalju kui mina.
Vaat selline valgustuslik hetk oli mulle antud oma probleemi lahendusena.
Kuninglikud naudingud
Meil on tööjuures loodud selline kuninglik võimalus taskuraha eest kuninglikke naudinguid saada. Nimelt on meil oma massöör Sofia. Täna käisin oma kolleegi eeskujul esimest korda temapool. Kajakakriiksud, merekohin ja õrn vihmasabin taustaks tõid silme ette ühe õiges võtmes filmi: ,,Somnambuul,,. Tõsiselt mõnus lõõgastus ja seda eriti veel töö ajast.
Mida sa hing veel igatsed?
Lisaks sellele tegin täna ära veel EKG ja veenivere ja muud vajalikud protseduurid. Kas ma pole ikka tubli? Nüüd on aeg enda jaoks.
Aga ikkagi kõik läbi pisikese rõõmulinnust lapsukese silmade.
Sain tagasisidet, et olla teistelgi meievanustel pearinglust esinenud ja ikka umbes samade tundemärkidega. Samas räägitavat hetkel ka sellest, et Maa vibratsioonitase pidi nüüd just tõusma, et kõrgemad vibratsioonid jne.! Et mida siis nüüd uskuda?!? :)
Pisikeste laste ealiseks iseärasuseks on päise päeva ajal unenägusid näha ja pubekaid ähvardavad keskmisest enam masendus ja meeleoluhäired... Ja eks muutuv,arenev ja kasvav organism on üldse paljude välismõjude suhtes väga tundlik. Niisiis, pole me keegi ealiste iseärasuste suhtes kaitstud. Eks ikka nii, et igaühele oma. Ja parimad saavad auhinnaks tugeva tervise, mis paneb kõigele vastu. Ehk siis põhimõttel, et KUNST ELLU JÄÄDA!
Vastus lapse silmadest
Eile, kui ma pisikesele lasteaeda järele läksin, ja talle sügavale ürgrõõmsatesse silmadesse vaatasin, sain vastuse oma küsimata küsimusele. Olin ju kutsunud selle lapse kõiksusest siia maailma endale appi. Tooma tervist ja elujõudu ja toetama hingesugulasena. Ja mida enam ma temaga aega veedan, seda tervem ja rõõmsam ka olen, saades üle kõigist muredest ja raskustest.
Ja loomulikult vajab tema seda sidet samapalju kui mina.
Vaat selline valgustuslik hetk oli mulle antud oma probleemi lahendusena.
Kuninglikud naudingud
Meil on tööjuures loodud selline kuninglik võimalus taskuraha eest kuninglikke naudinguid saada. Nimelt on meil oma massöör Sofia. Täna käisin oma kolleegi eeskujul esimest korda temapool. Kajakakriiksud, merekohin ja õrn vihmasabin taustaks tõid silme ette ühe õiges võtmes filmi: ,,Somnambuul,,. Tõsiselt mõnus lõõgastus ja seda eriti veel töö ajast.
Mida sa hing veel igatsed?
Lisaks sellele tegin täna ära veel EKG ja veenivere ja muud vajalikud protseduurid. Kas ma pole ikka tubli? Nüüd on aeg enda jaoks.
Aga ikkagi kõik läbi pisikese rõõmulinnust lapsukese silmade.
kolmapäev, 6, veebruar 2008
Karismaatiline Andres Anvelt!
Täna toimus meil siis ära see kauaoodatud üritus Andres Anveldiga. Kõik sujus. Vestlusteemad olid põnevad ja avameelselt käsitletud. Muidugi jõustruktuurid : politsei eri vormid, kaitsevägi ja sealtoimuv, romaan ,,Punane elavhõbe,, ja see, mis sellest veel välja tuleb jne. jne. jne.Andres oli omas elemendis. Rahvast piisavalt. Toidulaud maitsev. Aga miks ma sellest üldse räägin? Nimelt eelnes sellele sündmusele, ilmselt suurest ootusest ja stressist ikkagi, väga mitu rohkem ja vähem kohutavat tervisereaktsiooni minu poolt. Nimelt tahtis mu organism suurest ootusest mitu korda omal kombel vedru välja visata.
Eelmisel nädalal esines mul ühel õhtul koju jõudes niivõrd tugev südamekloppimine, et kahju, et mul mõõdikut kaasas polnud. No öeldakse, et süda puperdab... Ei tea, ise olen seni ikka suht terve inimene olnud. Eile esines mul aga selline tugev peapööritushoog, mis hakkas juba seisundiks muutuma, ja lõpuks kutsusin ma lausa kiirabi välja. Perearsti nõuandetelefon soovitas kuuma ja magusat juua ja jalad ülespoole toetada, aga mul oli juba nii paha, et ei mingeid jalgu kuhugi. Nimelt ajas iga liigutus alla ja ülespoole, pikaliheitmisest rääkimata, mulle karussellitunde peale ja siis hakkas loomulikult iiveldama, kuna miski ei seisnud enam sees. No täielik pohmaka efekt. Ehkki tarvitanud olin vaid soovi natuke järgmise päeva etlemiseks mõtteid ja küsimusi kokku panna. Igatahes mingi broomi süst tagumikku tegi olemise tasapisi paremaks ja olin täna jälle ridades. No muidugi pean nüüd algaval nädalal neuroloogi külastama, kes siis uurib aju vereringehäire põhjuse ja tekitaja ehk välja. Loodetavasti midagi somaatilist...:)
Aga täna, veidi uimasena tööle naastes, tabas mind selline seljaradikuliidi valu, et pidin jälle apteegikapi poole pöörduma. ,,Armas apteek aita!,,
No mis siin ikka muud saab olla kui see karismaatiline Anvelt?!? Igatahes kui täna saunaklubi midagi väljapakub lähen kohe kindlasti. Aur vaja ju välja lasta ja ammu polegi sealseid sõpru näinud. Aga kui kellelgi peapööritusega probleeme-kogemusi olnud ootaks neid edaspidi kindlasti. Mida teised ,,kaaskannatajad,, sel puhul kasutavad?
Eelmisel nädalal esines mul ühel õhtul koju jõudes niivõrd tugev südamekloppimine, et kahju, et mul mõõdikut kaasas polnud. No öeldakse, et süda puperdab... Ei tea, ise olen seni ikka suht terve inimene olnud. Eile esines mul aga selline tugev peapööritushoog, mis hakkas juba seisundiks muutuma, ja lõpuks kutsusin ma lausa kiirabi välja. Perearsti nõuandetelefon soovitas kuuma ja magusat juua ja jalad ülespoole toetada, aga mul oli juba nii paha, et ei mingeid jalgu kuhugi. Nimelt ajas iga liigutus alla ja ülespoole, pikaliheitmisest rääkimata, mulle karussellitunde peale ja siis hakkas loomulikult iiveldama, kuna miski ei seisnud enam sees. No täielik pohmaka efekt. Ehkki tarvitanud olin vaid soovi natuke järgmise päeva etlemiseks mõtteid ja küsimusi kokku panna. Igatahes mingi broomi süst tagumikku tegi olemise tasapisi paremaks ja olin täna jälle ridades. No muidugi pean nüüd algaval nädalal neuroloogi külastama, kes siis uurib aju vereringehäire põhjuse ja tekitaja ehk välja. Loodetavasti midagi somaatilist...:)
Aga täna, veidi uimasena tööle naastes, tabas mind selline seljaradikuliidi valu, et pidin jälle apteegikapi poole pöörduma. ,,Armas apteek aita!,,
No mis siin ikka muud saab olla kui see karismaatiline Anvelt?!? Igatahes kui täna saunaklubi midagi väljapakub lähen kohe kindlasti. Aur vaja ju välja lasta ja ammu polegi sealseid sõpru näinud. Aga kui kellelgi peapööritusega probleeme-kogemusi olnud ootaks neid edaspidi kindlasti. Mida teised ,,kaaskannatajad,, sel puhul kasutavad?
teisipäev, 5, veebruar 2008
Silmad kinni ja silmad lahti...
Nädalalõpp oli jah seekord tõeliselt meditatiivne. Tegelesin SILVA meetodite kordamisega ja positiivsete programmidega, samuti käisin lendamas oma kodumajas, uurisime seina sees selle omadusi ja tegime muid trikke. Reigo Reimets on hea ja põhjalik koolitaja. Vahepeal tantsisime ka jenkat ja joonistasime tahvlile kalakonte ja muud lõbusat. Sain osta ka mitmeid alateadvuse teemalisi raamatuid ja peamassaazi vispli.
http://www.simurg.ee/t-name-/view-2.html
Ehkki igaüks valib oma tee, mõtted ja meetodid lõpuks ikka ise, jäin ma nädalalõpuga SILVA rüpes väga rahule. Viimane kord käisin koolitusel 10 aastat tagasi. Siis oli mul teema suhtes rohkem küsimusi ja eelarvamusi, sest ootasin ehk natuke midagi muud. seekord läks asi enam-vähem kümnesse.
Aju
Aju on meele tööriist, mille elektriline tegevus on vahetus ühenduses emotsioonide, mälu, keskendumisvõime ja tervisega. Aju elektriline võnkumine muutub vastavalt sellele, kas sa oled täiskasvanud või laps, ärkvel või unes, rahulik või närviline, terve või haige.
José Silva
Ärkvelolekus on võnkesagedus umbes 20 võnget sekundis. Täiesti lõdvestunud olekus või kerges unes, nö alfa-sagedusel, on aju võnkesagedus sekundis seitsme ja neljateistkümne vahel. Alfa on aju kõige ühtlasem sagedus.
Silva Meetodiga õpid teadlikult kasutama madalamatel võnkesagedustel ka paremat aju poolkera. Sel ajal mõtted kiirenevad ja selginevad ning keskenduvad lahenduste otsimisele. Sa liigud intuitiivsuse ja loovuse maailmas: mõtled piltidega.
Silva Meetod
José Silva (1914-1999), teksaslane, elektriala ekspert ja leiutaja, huvitus II maailmasõja järgsel ajal aju sünkroonsest alfa-sagedusest. Ta pani tähele, et inimene võib ise teadlikult mõjutada aju elektrilisi toiminguid, mõtteid. Sobivate harjutuste abil leidis Silva mooduse, kuidas aeglustada katseisiku aju elektrilise võnke alfa-sagedusele (alale, kus ajupoolkerad töötavad kõige efektiivsemalt) ilma et too magama jääks.
Tema esialgseks sooviks oli leida võimalus, kuidas tema lapsed saaksid koolis paremini hakkama ja leiaksid kergemini lahendusi oma probleemidele, seega ta hakkaski esimesena tööd tegema oma lastega. 22 aastase uurimistöö jooksul (1944-1966) pani José Silva kokku kokku mahuka harjutussarja kasutamaks alfa-sagedust. Nende tehnikate abil paranesid tema laste keskendumis- ning õppimisvõime ja mälu, ning arenesid nende keeleline ja kunstiline väljendusoskus ning intuitiivsed võimed. Aastal 1966 korraldas Silva pea sajale kunstnikule, kes soovisid suurendada loovust, esimese täiskasvanute kursuse. Praeguseks ajaks on üle kogu maailma Silva Meetodi põhikursust läbinud umbes kolmteist miljonit inimest (õpetatakse 111 riigis ja enam kui 30 keeles).
Silva-koolitus
Silva Meetod koosneb enam kui kahekümnest meele harjutusest, mis mitmel viisil arendavad probleemilahendusvõimet ja oskust elada. Sa õpid kursusel aeglustama aju elektrilised võnked alfa-sagedusele. Sa õpid tehnikaid, millega parandad mälu ning õppimis- ja keskendumisvõimet. Sa saad aru, kuidas töötab piltlik mõtlemine ja teadvustad, kuidas tulemuslikult keskendada oma sisemine tähelepanu nendele asjadele, millele sa soovid.
Tööjuures
Täna tuli meile praktikant, natuke selline tuulepea, aga loodetavasti on tast ikka natuke abi ka.
Homme siis on ees vastutusrikas ,,Mõtteklubi,, üritus usutavasti nii 50-100 le inimesele.
Ja mis põhiline, SILVAST sain tagasi mõned oma unistused! Aga unistada tuleb just avatud silmadega. Samas harjutusi on soovitav ikkagi teha silmad kinni...
http://www.simurg.ee/t-name-/view-2.html
Ehkki igaüks valib oma tee, mõtted ja meetodid lõpuks ikka ise, jäin ma nädalalõpuga SILVA rüpes väga rahule. Viimane kord käisin koolitusel 10 aastat tagasi. Siis oli mul teema suhtes rohkem küsimusi ja eelarvamusi, sest ootasin ehk natuke midagi muud. seekord läks asi enam-vähem kümnesse.
Aju
Aju on meele tööriist, mille elektriline tegevus on vahetus ühenduses emotsioonide, mälu, keskendumisvõime ja tervisega. Aju elektriline võnkumine muutub vastavalt sellele, kas sa oled täiskasvanud või laps, ärkvel või unes, rahulik või närviline, terve või haige.
José Silva
Ärkvelolekus on võnkesagedus umbes 20 võnget sekundis. Täiesti lõdvestunud olekus või kerges unes, nö alfa-sagedusel, on aju võnkesagedus sekundis seitsme ja neljateistkümne vahel. Alfa on aju kõige ühtlasem sagedus.
Silva Meetodiga õpid teadlikult kasutama madalamatel võnkesagedustel ka paremat aju poolkera. Sel ajal mõtted kiirenevad ja selginevad ning keskenduvad lahenduste otsimisele. Sa liigud intuitiivsuse ja loovuse maailmas: mõtled piltidega.
Silva Meetod
José Silva (1914-1999), teksaslane, elektriala ekspert ja leiutaja, huvitus II maailmasõja järgsel ajal aju sünkroonsest alfa-sagedusest. Ta pani tähele, et inimene võib ise teadlikult mõjutada aju elektrilisi toiminguid, mõtteid. Sobivate harjutuste abil leidis Silva mooduse, kuidas aeglustada katseisiku aju elektrilise võnke alfa-sagedusele (alale, kus ajupoolkerad töötavad kõige efektiivsemalt) ilma et too magama jääks.
Tema esialgseks sooviks oli leida võimalus, kuidas tema lapsed saaksid koolis paremini hakkama ja leiaksid kergemini lahendusi oma probleemidele, seega ta hakkaski esimesena tööd tegema oma lastega. 22 aastase uurimistöö jooksul (1944-1966) pani José Silva kokku kokku mahuka harjutussarja kasutamaks alfa-sagedust. Nende tehnikate abil paranesid tema laste keskendumis- ning õppimisvõime ja mälu, ning arenesid nende keeleline ja kunstiline väljendusoskus ning intuitiivsed võimed. Aastal 1966 korraldas Silva pea sajale kunstnikule, kes soovisid suurendada loovust, esimese täiskasvanute kursuse. Praeguseks ajaks on üle kogu maailma Silva Meetodi põhikursust läbinud umbes kolmteist miljonit inimest (õpetatakse 111 riigis ja enam kui 30 keeles).
Silva-koolitus
Silva Meetod koosneb enam kui kahekümnest meele harjutusest, mis mitmel viisil arendavad probleemilahendusvõimet ja oskust elada. Sa õpid kursusel aeglustama aju elektrilised võnked alfa-sagedusele. Sa õpid tehnikaid, millega parandad mälu ning õppimis- ja keskendumisvõimet. Sa saad aru, kuidas töötab piltlik mõtlemine ja teadvustad, kuidas tulemuslikult keskendada oma sisemine tähelepanu nendele asjadele, millele sa soovid.
Tööjuures
Täna tuli meile praktikant, natuke selline tuulepea, aga loodetavasti on tast ikka natuke abi ka.
Homme siis on ees vastutusrikas ,,Mõtteklubi,, üritus usutavasti nii 50-100 le inimesele.
Ja mis põhiline, SILVAST sain tagasi mõned oma unistused! Aga unistada tuleb just avatud silmadega. Samas harjutusi on soovitav ikkagi teha silmad kinni...
Telli:
Postitused (Atom)
