Nädalalõpp kehastas mulle perfektset päikest ja kõike muud, mis sedakorda sinna juurde käis. Reedene sõit matustele. Teed on väga head, päike kuldab lumevalle kahel pool teed. Matusekimp perfektselt kaunis. Jõuame Rakverre täpselt 10 minuti hilinemisega. Just siis alustatakse kadunukese eluloo ettelugemisega. Saan teada paljusid asju ja ameteid, mis lapsepõlves saladustelooriga kaetud olnud. Onu olnud suur tehase direktor ja puha. Siis suur ja tähtis insener, väga vastutulelik inimene. Panen sinna kõrvale kõik oma lapsepõlvemälestused.
Edasi kõnnitakse haua peale. Päike, lumevallid, vanad ristid ja kõrged ürgsed puud... Sugulased, kes on kõik vanemaks jäänud. Koguaeg saateks ilus elektriline klaver, klassikaline muusika, inimestel silmad pisarais.
Saan teada, et onu oli viimaseid kuid ka hooldekodus. Vanaduspõlv, nagu ikka. Kõik see on oma emaga seonduvalt nii tuttav. Kõik me jõuame sinnani, kuigi see võiks juhtuda hoopis jalapealt või une pealt. Tagasisõit peielauda läbi päikeses sillerdava lumise Rakvere vanalinna. Ilus, armas, tüüne. Pikk perfektne lauake, puljong ja kõik muu, nagu ikka...
Kõik on täpselt nii nagu peab! Tegelikult kuni selle momendini kuni keegi kuskil laua ääres teises otsas meie lapsepõlvekodu müüki arutama hakkab, nii ühes kui ka teises võtmes. Ja muugib hästi kõvasti.
Veider tunne kui sind nii lähedal olles taga räägitakse. Äkki pole keegi sind lihtsalt ära tundnud? Aga ei, pärast tundub see hoopis nagu omalaadse kättemaksuna. Mitte keegi ei andesta esivanemate majade müüki Eestimaal. Müüa võid sa heal juhul vaid oma kätega ehitatut kui sedagi... Seda on juba korduvalt kogetud!
Ja ometi sõltuvad kõik hetkevalikud ikkagi asjaoludest, mida tihti ümbritsejad ei vaevugi märkama ja mõistma. Mina jään küll selle juurde, et mitte inimesed ei teeninda maju, vaid majad on ikkagi inimeste teenistuses.
Laupäeval võtame ette ja käime lapsega Nõmme mägedes kelgutamas. Teeme pilti ka... Ja on ka viimane hetk. Perfektne päike kõikjal. Pühapäevaks on lumi enamikus kohtades päälinnas juba sulanud. Palju lapsi ja pärastine lumepäikesevõtt.
Pühapäeval saadan mehe nädalaks Riiga komandeeringusse ja võtan vastu Reeda, kellega alati nii hea natuke natuke lobiseda ja tööasju arutada. Nii ka seekord, segunevad töö ja muud teemad. Peale Ada Lundveri filmi pimedatest akendest, süütan küünla ja tõmban kardinad ette.
Perfektne päike on selleks korraks loojunud.
esmaspäev, 31, märts 2008
reede, 28, märts 2008
Toonelateele või Manalasse!?!
Selles on õieti küsimus. Meie sellekolmapäevane ,,Mõtteklubi,, läks omamoodi asutusesisese piiblitunni tähe all. Üritus ise oli väga populaarne. Isegi teine direktor tuli kuulama ja kaema. Samuti mõnigi megabeib. Ka osakonnajuhataja isiklikult oli kohal.
Räägiti meile siis niiöelda ,,kristlikest põhimõistetest,, ja ka sellest, kuidas inimene paradiisiaias kavala mao ahvatlusel pattu langes. Inglite hierarhiatest ja Luziferist. Meie vana pühamees räägib päris huvitavalt ja tõesti oli hää kuulata. Seda enam kui üritus ise ju suisa töö ajast.
Uus asi oli see, et Manala tähendavat ikkagi põrguteed. Ja Toonela kindlalt paradiisi. Et tõusta Toonelasse või langeda Manalasse, et mis olla õigem tee? Ja Manala olla see paik, kus inimeste hinged hallis udus igavikuliselt kaua ja segaduses viibivad. Hästi kajastatud filmis: ,,Igavene armastus,, mis sai ka vastavad filmipreemiad.
Kummalisel kombel saingi eile varahommikul teate Rakvere vanaonu surmast. Tellisin talle pärja :,,Toonela Sind hoidku...,, ja täna siis läbi kevadpäikese matustele onu ära saatma. Ega me viimastel aastatel enam teabkui palju suhelnudki. Aga kindlasti on onul oma tähtis koht minu lapsepõlves ja alati on ta hea südametunnistusena suguvõsale tähtsatel hetkedel kohal olnud. Ikka kokkuhoidnud ja suguseltsi sel moel sidunud. Samuti kandis UUdo edasi meie isapoolseid sinimusti indiaanijuukseid, mida ma nii väga lapsena ka endale igatsesin. Aga minu isaga said meil need geenid otsa. Rakveres lähevad nad veel kadunud Uudo pojal edasi. Tema lapselapsi pole küll tegelikult näinudki. :(
Niisiis, head Toonelasse tõusu, kallis Uudo. Ja ilus poiss olid!
Räägiti meile siis niiöelda ,,kristlikest põhimõistetest,, ja ka sellest, kuidas inimene paradiisiaias kavala mao ahvatlusel pattu langes. Inglite hierarhiatest ja Luziferist. Meie vana pühamees räägib päris huvitavalt ja tõesti oli hää kuulata. Seda enam kui üritus ise ju suisa töö ajast.
Uus asi oli see, et Manala tähendavat ikkagi põrguteed. Ja Toonela kindlalt paradiisi. Et tõusta Toonelasse või langeda Manalasse, et mis olla õigem tee? Ja Manala olla see paik, kus inimeste hinged hallis udus igavikuliselt kaua ja segaduses viibivad. Hästi kajastatud filmis: ,,Igavene armastus,, mis sai ka vastavad filmipreemiad.
Kummalisel kombel saingi eile varahommikul teate Rakvere vanaonu surmast. Tellisin talle pärja :,,Toonela Sind hoidku...,, ja täna siis läbi kevadpäikese matustele onu ära saatma. Ega me viimastel aastatel enam teabkui palju suhelnudki. Aga kindlasti on onul oma tähtis koht minu lapsepõlves ja alati on ta hea südametunnistusena suguvõsale tähtsatel hetkedel kohal olnud. Ikka kokkuhoidnud ja suguseltsi sel moel sidunud. Samuti kandis UUdo edasi meie isapoolseid sinimusti indiaanijuukseid, mida ma nii väga lapsena ka endale igatsesin. Aga minu isaga said meil need geenid otsa. Rakveres lähevad nad veel kadunud Uudo pojal edasi. Tema lapselapsi pole küll tegelikult näinudki. :(
Niisiis, head Toonelasse tõusu, kallis Uudo. Ja ilus poiss olid!
neljapäev, 27, märts 2008
Juulikuus lumi on maas!
Natuke nalja ka.
Väljavõte kellegi päevikust.
Aug. 12 - Kolisime oma uude kodusse Kanadas. Siin on nii ilus.Mäed on nii võimsad. Ei suuda ära oodata aega mil saan neid lumistena näha.
Okt. 14 - Kanada - kõige ilusam koht kogu maailmas. Lehtedel võib nähakõikvõimalikke värvide kombinatsioone punaste ja oraanzide varjunditega.Läksin väiksele väljasõidule imeilusasse loodusesse linnast väljas janägin seal hirvi. Nad on nii elegantsed. Kindlasti on nad kõigeimelisemad loomad kogu maailmas. See siin peab olema paradiis. Oehkuidas ma seda paika armastan.
Nov. 11 - Rembrance päev. Algab hirvede jahihooaeg. Ma ei suudaettekujutada, et keegi tahaks tappa selliseid meeldivaid loomi. Loodan,et varsti tuleb lund. Mulle hirmsalt meeldib siin.
Dets. 2 - Öösel sadas lund. Ärgates avastasin, et kõik on valge vaibagakaetud. Kõik näeb välja nagupostkaardil. Läksime välja ja puhastasimetrepi ning garaazitee. Mängisime lumesõda (mina võitsin). Kui lumesahkmööda sõitis, pidime garaazitee uuesti puhastama. Milline ilus koht. Maarmastan Kanadat.
Dets. 12 - Öösel sadas veel lund. Lumesahk ummistas jälle väljapääsugaraazist. Mulle meeldib siin.
Dets. 19 - Veel lund. Ei saanud garaazist välja, ei saanud tööle. Siinon ilus, aga see kühveldamine hakkab ära tüütama. Kuradi lumesahk.
Dets. 22 - Veel seda valget jama. Mul on villid kätel ja selg on kahaige. Mulle tundub, et lumesahk peidab end senikaua nurga taga kuni maoma kühveldasime lõpetan. Lollpea.
Dets. 25 - Merry Fucking Christmas! Veel külma lund. Kui ma peaksinselle värdja kunagi kätte saama, kes lumesahka juhib, siis ma vannun, ettapan ta. Ma ei saa aru miks nad ei võiks rohkem soola teedele panna, etseda kuradi jääd ära sulatada.
Dets. 27 - Veel valget sitta läinud öösel. Olen kolm päeva toaskükitanud, väljaarvatud lumekühveldamine garaaziteel peale lumesahamöödasõitu. Ei saa kuhugi minna, kuna auto jääb mägedes lumme kinni japealekauba on kuradi külm. Ilmatark ennustas, et veel kuni 30cm lundvõib täna öösel sadada. Kas teate mitu labidatäit on 30cm lund?
Dets. 28 - See kuradi ilmatark eksis. Sadas hoopis terve meeter paska.Selline kogus ei sula kindlasti enne suve. Lumesahk jäi lumme kinni jasee värdjas tuli minu juurde ja palus, et ega ma ei saaks talle labidatlaenata? Seletasin siis talle, et olen juba kuus labidat murdnud,loopides minema kogu seda lund, mida ta mu majateele on lükanud. Mapeaaegu murdsin oma seitsmenda labida vastu tema lolli pead.
Jan. 4 - Lõpuks õnnestus majast välja saada. Läksin poodi toitu ostma jaüks kuradi hirv jooksis teele ette. Kahju autol umbes 10000.- Needkuradi värdjad tuleks maha lasta. Neid kuradeid on igal pool. Soovin, etkütid oleksid nad kõik novembris maha lasknud.
Mai 3 - Viisin auto linnas asuvasse töökotta. Lausa uskumatu kui äraroostetanud ta oli kogu sellest soolast, mis teedele laotati.
Mai 10 - Kolisin Floridasse. Ma ei saa aru, miks keegi täie mõistusegainimene peaks iialgi tahtma elada sellises jumala poolt hüljatud kohas nagu Kanada.
Väljavõte kellegi päevikust.
Aug. 12 - Kolisime oma uude kodusse Kanadas. Siin on nii ilus.Mäed on nii võimsad. Ei suuda ära oodata aega mil saan neid lumistena näha.
Okt. 14 - Kanada - kõige ilusam koht kogu maailmas. Lehtedel võib nähakõikvõimalikke värvide kombinatsioone punaste ja oraanzide varjunditega.Läksin väiksele väljasõidule imeilusasse loodusesse linnast väljas janägin seal hirvi. Nad on nii elegantsed. Kindlasti on nad kõigeimelisemad loomad kogu maailmas. See siin peab olema paradiis. Oehkuidas ma seda paika armastan.
Nov. 11 - Rembrance päev. Algab hirvede jahihooaeg. Ma ei suudaettekujutada, et keegi tahaks tappa selliseid meeldivaid loomi. Loodan,et varsti tuleb lund. Mulle hirmsalt meeldib siin.
Dets. 2 - Öösel sadas lund. Ärgates avastasin, et kõik on valge vaibagakaetud. Kõik näeb välja nagupostkaardil. Läksime välja ja puhastasimetrepi ning garaazitee. Mängisime lumesõda (mina võitsin). Kui lumesahkmööda sõitis, pidime garaazitee uuesti puhastama. Milline ilus koht. Maarmastan Kanadat.
Dets. 12 - Öösel sadas veel lund. Lumesahk ummistas jälle väljapääsugaraazist. Mulle meeldib siin.
Dets. 19 - Veel lund. Ei saanud garaazist välja, ei saanud tööle. Siinon ilus, aga see kühveldamine hakkab ära tüütama. Kuradi lumesahk.
Dets. 22 - Veel seda valget jama. Mul on villid kätel ja selg on kahaige. Mulle tundub, et lumesahk peidab end senikaua nurga taga kuni maoma kühveldasime lõpetan. Lollpea.
Dets. 25 - Merry Fucking Christmas! Veel külma lund. Kui ma peaksinselle värdja kunagi kätte saama, kes lumesahka juhib, siis ma vannun, ettapan ta. Ma ei saa aru miks nad ei võiks rohkem soola teedele panna, etseda kuradi jääd ära sulatada.
Dets. 27 - Veel valget sitta läinud öösel. Olen kolm päeva toaskükitanud, väljaarvatud lumekühveldamine garaaziteel peale lumesahamöödasõitu. Ei saa kuhugi minna, kuna auto jääb mägedes lumme kinni japealekauba on kuradi külm. Ilmatark ennustas, et veel kuni 30cm lundvõib täna öösel sadada. Kas teate mitu labidatäit on 30cm lund?
Dets. 28 - See kuradi ilmatark eksis. Sadas hoopis terve meeter paska.Selline kogus ei sula kindlasti enne suve. Lumesahk jäi lumme kinni jasee värdjas tuli minu juurde ja palus, et ega ma ei saaks talle labidatlaenata? Seletasin siis talle, et olen juba kuus labidat murdnud,loopides minema kogu seda lund, mida ta mu majateele on lükanud. Mapeaaegu murdsin oma seitsmenda labida vastu tema lolli pead.
Jan. 4 - Lõpuks õnnestus majast välja saada. Läksin poodi toitu ostma jaüks kuradi hirv jooksis teele ette. Kahju autol umbes 10000.- Needkuradi värdjad tuleks maha lasta. Neid kuradeid on igal pool. Soovin, etkütid oleksid nad kõik novembris maha lasknud.
Mai 3 - Viisin auto linnas asuvasse töökotta. Lausa uskumatu kui äraroostetanud ta oli kogu sellest soolast, mis teedele laotati.
Mai 10 - Kolisin Floridasse. Ma ei saa aru, miks keegi täie mõistusegainimene peaks iialgi tahtma elada sellises jumala poolt hüljatud kohas nagu Kanada.
kolmapäev, 26, märts 2008
Lumi, lennuta meid lõunamaale!
Eile püüdsin ma oma mõtteis sisseelada eskimorahva ellu ja maailma. Peaks rohkem Roald Amundseni lugema!
Eks neilgi on tänapäeval juba see eluke edasi läinud. Aga vanasti elasid nad kõik sellistes muhedates nahast telkides kambakesi koos... ja näksisid kala. Ja tegid üksteisele hülgerasvamassaazi ja tegid lapsi. Ruutmeetritele vaatamata.
Aga samas, eks meiegi oleme siin piisavalt põhjapoolsed- viis kuud talve. Kuigi seni põhiliselt ilma lumeta. Täna siis!
Murdsime end mehe tankiga lumevallist välja. Ja tööle jõudsin! Ehkki mõned kilomeetrid läbi tuisu ja tormi oleks ka päris vinged olnud. Üks meie sekretäridest paneb täna kaheks nädalaks Taisse.
Lumemöldri seelikusaba alt, LUMI,lumeke, lennuta meidki lõunamaale!
Eks neilgi on tänapäeval juba see eluke edasi läinud. Aga vanasti elasid nad kõik sellistes muhedates nahast telkides kambakesi koos... ja näksisid kala. Ja tegid üksteisele hülgerasvamassaazi ja tegid lapsi. Ruutmeetritele vaatamata.
Aga samas, eks meiegi oleme siin piisavalt põhjapoolsed- viis kuud talve. Kuigi seni põhiliselt ilma lumeta. Täna siis!
Murdsime end mehe tankiga lumevallist välja. Ja tööle jõudsin! Ehkki mõned kilomeetrid läbi tuisu ja tormi oleks ka päris vinged olnud. Üks meie sekretäridest paneb täna kaheks nädalaks Taisse.
Lumemöldri seelikusaba alt, LUMI,lumeke, lennuta meidki lõunamaale!
teisipäev, 25, märts 2008
Pühadelend võõraste tiibadega
Tibu-tibu ära näita!
Nädalavahetus läks end taas uue hooga gripist ja köhast toibutades ning teisalt lihavõttepühi pidades, mune värvides ja kommikesi krõbistades... Viimane rohkem pisi võtmes. Ei puudunud ka korralik kodusõda kui vanem pliks korraga avastas, et pisike on mune hävitama st sööma asunud ja tema töövaevale hambad sisse löönud. Tegelikult värviski vanem tüdruk sel korral ise kõiki mune, nii et ega teistele siis kokkuvõttes miskit üle jäänudki... ,,Tibu-tibu ära näita! ,,
Marc Jacobsi ilus elu...
Filmidest oli tõeline leid neljapäevane HotDok. Marc Jacobs ja Louis Vuitton. Tänapäeva mõjukamaid moeloojaid Marc Jacobs asub tööle luksuskaupade esindusfirmasse Louis Vuitton. Film näitab moemaailma telgitaguseid, jälgib igapäevatööd kui ballide ja moeshow`de ettevalmistusi (Prantsuse 2007). Mulle meeldis nii see, kuidas neil see loomeprotsess käib kui ka nakkav nauding sellest, kuidas saab puhta loomingulise tööga hästi ära elada. Käsi kullas ja linnukostüüm seljas. No igatahes andis tiivad!
Õnnelikkuse ruutmeetrid?!?
Mõtlesin eile selle peale, kas mitte keskmise palga ja õnnelikkuse astme määramisele lisaks ei võiks määrata ka inimeste ,,teoreetilist õnnelikkust,, elamispinna ruutmeetrite arvu järgi inimese kohta. Ja kas ei võiks seada sisse reeglid, mille põhjal mitte ei panda teatud ruutmeetritest näopeale inimest korteri järjekorda, nagu nõukaajal vaid saaks näiteks trahvi kui muretseda seitsmel ruutmeetril elades sinna veel ka lisaks endale seitse last. Sest nii tõmbab selline inimene alla ,,keskmist õnnelikkuse taset,, kontrastidele ülesehitatud Eesti Vabariigis. Igaljuhul minu sõbranna hetkel müüb oma korterit ja see meenutab mulle, et meie 10 ruutu ja pool tuba inimese peale on ikka jama mis jama küll! Ja 200 tuhat pangalaenu võtta tundub mulle ikkagi suht utoopilise lahendusena.
Kevadpühad Marciga ja Marcita!
Nii, et vahel lendaks siis meelsasti unistuslinnu tiibadel, kasvõi siis linnupühade ajal. Vaataks filmilindilt Marc Jakobsit ja tunneks ka ennast lihtsalt linnuna. :)
Nädalavahetus läks end taas uue hooga gripist ja köhast toibutades ning teisalt lihavõttepühi pidades, mune värvides ja kommikesi krõbistades... Viimane rohkem pisi võtmes. Ei puudunud ka korralik kodusõda kui vanem pliks korraga avastas, et pisike on mune hävitama st sööma asunud ja tema töövaevale hambad sisse löönud. Tegelikult värviski vanem tüdruk sel korral ise kõiki mune, nii et ega teistele siis kokkuvõttes miskit üle jäänudki... ,,Tibu-tibu ära näita! ,,
Marc Jacobsi ilus elu...
Filmidest oli tõeline leid neljapäevane HotDok. Marc Jacobs ja Louis Vuitton. Tänapäeva mõjukamaid moeloojaid Marc Jacobs asub tööle luksuskaupade esindusfirmasse Louis Vuitton. Film näitab moemaailma telgitaguseid, jälgib igapäevatööd kui ballide ja moeshow`de ettevalmistusi (Prantsuse 2007). Mulle meeldis nii see, kuidas neil see loomeprotsess käib kui ka nakkav nauding sellest, kuidas saab puhta loomingulise tööga hästi ära elada. Käsi kullas ja linnukostüüm seljas. No igatahes andis tiivad!
Õnnelikkuse ruutmeetrid?!?
Mõtlesin eile selle peale, kas mitte keskmise palga ja õnnelikkuse astme määramisele lisaks ei võiks määrata ka inimeste ,,teoreetilist õnnelikkust,, elamispinna ruutmeetrite arvu järgi inimese kohta. Ja kas ei võiks seada sisse reeglid, mille põhjal mitte ei panda teatud ruutmeetritest näopeale inimest korteri järjekorda, nagu nõukaajal vaid saaks näiteks trahvi kui muretseda seitsmel ruutmeetril elades sinna veel ka lisaks endale seitse last. Sest nii tõmbab selline inimene alla ,,keskmist õnnelikkuse taset,, kontrastidele ülesehitatud Eesti Vabariigis. Igaljuhul minu sõbranna hetkel müüb oma korterit ja see meenutab mulle, et meie 10 ruutu ja pool tuba inimese peale on ikka jama mis jama küll! Ja 200 tuhat pangalaenu võtta tundub mulle ikkagi suht utoopilise lahendusena.
Kevadpühad Marciga ja Marcita!
Nii, et vahel lendaks siis meelsasti unistuslinnu tiibadel, kasvõi siis linnupühade ajal. Vaataks filmilindilt Marc Jakobsit ja tunneks ka ennast lihtsalt linnuna. :)
teisipäev, 18, märts 2008
Taas jalgel!
Pisikese sünnipäevad on ikka mingeid veidraid terviseprobleeme kaasa toonud. Eelmisel vingel sauna ja mullivannisünnipäeval kõrvetasin kintsu kerise vastu ära. Sel korral jäin lihtsalt grippi.
Eks siin vist see 13. kuupäeva mõju ikka mängus ole...;)
Kolmapäevane kurguvalu tipnes reedese köhaga, vabu hetki jäi väga väheks köhahoogude vahele. Ei aidanud siin ei ussi ega püssirohi ja need kümned rohud ja leemetised, mida kasutasin. Hingasin kuuma auru ja lasin end meega määrida, mida iganes. Pole end eluski niipalju ravitsenud. Kogu arsenali proovisin ära ja ei midagi!
Laupäeval vedasin end kuidagi sünnipäevatama. Ja vist õnnestuski kõik suurepäraselt ära petta. Pidu sai vahva! Anu saatis ulmeliselt maitsva koogi ja väga vahva mängutoosi, mida sünnipäevalaps rõõmuga laulutas. Barbiesid koos arvuka nukuriidevalikuga... Toredaid tüdrukuriideid... kõik kokku lihtsalt super. Tänud!
Pea kõik külalised tulid kohale. Hüppamist ja kargamist oli nii suurtele kui väikestele. Ise maalisin ka soovijatele murinäod pähe. Ei puudunud ka pallimere pallisõda, mida harrastasid loomulikult poisid ja süvafilossoofilised vestlused, mida juhtis Isand Tanel isiklikult.
Ükskord iga pidu saab otsa...Peagi oli siis ka see pidu läbi ja mina vajusin kodus palavikuunne. Olukord läks ainult hullemaks kuni esmaspäeval juba õhtul pisut ja täna, siis teisipäeval, juba varem, suutsin taas korralikult jalule tõusta ja end natuke nagu inimese moodi tunda. Eilse puudumise õnnestus tööl kuidagi äravarjata, täna tuleb ilmselt haigusleheta haiguspäev.
Homme pean igal juhul triksis ja traksis ja aktsioonis olema, sest minu üritusele tuleb tähtis külaline, kõnemees Hardo Aasmäe.
Hoidku taevas kõiki gripi eest, sest meeldiv see külaline pole! Ehkki jõudsin ka natuke India teemat lugeda. Ikkagi loob selline lõputu vastikuse ja palaviku väljamagamine tunde, et oled olnud hea mitu päeva omadega korralikult augus.
Eks siin vist see 13. kuupäeva mõju ikka mängus ole...;)
Kolmapäevane kurguvalu tipnes reedese köhaga, vabu hetki jäi väga väheks köhahoogude vahele. Ei aidanud siin ei ussi ega püssirohi ja need kümned rohud ja leemetised, mida kasutasin. Hingasin kuuma auru ja lasin end meega määrida, mida iganes. Pole end eluski niipalju ravitsenud. Kogu arsenali proovisin ära ja ei midagi!
Laupäeval vedasin end kuidagi sünnipäevatama. Ja vist õnnestuski kõik suurepäraselt ära petta. Pidu sai vahva! Anu saatis ulmeliselt maitsva koogi ja väga vahva mängutoosi, mida sünnipäevalaps rõõmuga laulutas. Barbiesid koos arvuka nukuriidevalikuga... Toredaid tüdrukuriideid... kõik kokku lihtsalt super. Tänud!
Pea kõik külalised tulid kohale. Hüppamist ja kargamist oli nii suurtele kui väikestele. Ise maalisin ka soovijatele murinäod pähe. Ei puudunud ka pallimere pallisõda, mida harrastasid loomulikult poisid ja süvafilossoofilised vestlused, mida juhtis Isand Tanel isiklikult.
Ükskord iga pidu saab otsa...Peagi oli siis ka see pidu läbi ja mina vajusin kodus palavikuunne. Olukord läks ainult hullemaks kuni esmaspäeval juba õhtul pisut ja täna, siis teisipäeval, juba varem, suutsin taas korralikult jalule tõusta ja end natuke nagu inimese moodi tunda. Eilse puudumise õnnestus tööl kuidagi äravarjata, täna tuleb ilmselt haigusleheta haiguspäev.
Homme pean igal juhul triksis ja traksis ja aktsioonis olema, sest minu üritusele tuleb tähtis külaline, kõnemees Hardo Aasmäe.
Hoidku taevas kõiki gripi eest, sest meeldiv see külaline pole! Ehkki jõudsin ka natuke India teemat lugeda. Ikkagi loob selline lõputu vastikuse ja palaviku väljamagamine tunde, et oled olnud hea mitu päeva omadega korralikult augus.
neljapäev, 13, märts 2008
Pisikese suur pidupäev!
Täna on siis minu pisikese SUUR pidupäev, ehk kolmas sünnipäev!
Taevast tuleb vihma, lund, pisikesi poisse ja pussnuge... Kuigi tegelikult peaks taevast vist hoopis tulpe ja nartsisse sadama.
Suur õde andis juba õhtul oma kingituse kätte. Mina jälle plaanisin hommikul lapse üleslaulda ja puha, aga kus sa sellega. Hoopis sissemagasime. Pambu riidesse ja sülle ja minema...:) Ja siis oli tema talvesaabas kuskile kõndima läinud. Ja suure tuhnimisega sai kaks tagavarasaabast ülesleitud. Hirmus!
Õnneks saame oma bussiga selle marsruudi kiiresti läbitud. Emme tööle ja pisi lasteaeda. See viimane rõõm jääb peamiselt issile. Alati kordan talle, et kammi siis ikka tipsil pea ka ära. Ilmselt ta seda küll kunagi vist tegema ei hakka. ..:( No jah, eks lokid veavad ikka ju kuidagi välja.
Täna juhtus siis nii, et neil on seal veel ka pildistamispäev. Igatahes panin talle selga täiesti UUE ja selleks puhuks ostetud sünnipäevakleidi. Naisi peab ju juba lapsest peale selliste asjadega ärarikkuma!:) Ikka. Aga tegelikult hakkas mul pisist lihtsalt kahju, sest õde saab ju kogu aeg uusi riideid, ta ei lähe muidu kodust väljagi... ja Pisi peab käima enamasti teiste kantud ja kingitud annetustega. Nii jäigi minu kingitus ja õnnitluslaul õhtut ootama.
Enne pean veel küünetehnikusse lippama ja törts naistejuttu ajama oma uue sõbranna ja mõttekaaslasega. Ja siis viinamarju näksima. Punaseid seekord.
Aga PÄRIS pidu toimub meil tegelikult laupäeval. Siis on ,,Vantsu,, mängutuba Nõmmel kinnipandud ja kõik meie head sõbrad: suured, väiksed ja kõige suuremad koos mängima ja käpuli kõndima kutsutud. Pallimeri pakkus eelmisel aastal veel vanemalegi tüdrukule täit lusti! Ja mina kavatsen külalistele 10 ürdi teed pakkuda, mis sadat tõbe ravib. Karmeliidi munkade iidne ravijook Austriast. Selle mängutoa seinad on kaetud vahvate sõjamaalinutega, ehkki ma ise oleks need natuke teisiti katnud..., aga lastel lõbus ikkagi.
Ja kui ilm lubab, saab pärast Nõmme mägedesse kelgutama minna! ;) Aga sellest kõigest siis juba kunagi teisel korral ja siis saab see olema juba natuke teine jutt ka.
PALJU ÕNNE Sulle, mu kallis ELU MÕTTEKE!
Ja tuhat MUSI sulle!!!
Emme
Taevast tuleb vihma, lund, pisikesi poisse ja pussnuge... Kuigi tegelikult peaks taevast vist hoopis tulpe ja nartsisse sadama.
Suur õde andis juba õhtul oma kingituse kätte. Mina jälle plaanisin hommikul lapse üleslaulda ja puha, aga kus sa sellega. Hoopis sissemagasime. Pambu riidesse ja sülle ja minema...:) Ja siis oli tema talvesaabas kuskile kõndima läinud. Ja suure tuhnimisega sai kaks tagavarasaabast ülesleitud. Hirmus!
Õnneks saame oma bussiga selle marsruudi kiiresti läbitud. Emme tööle ja pisi lasteaeda. See viimane rõõm jääb peamiselt issile. Alati kordan talle, et kammi siis ikka tipsil pea ka ära. Ilmselt ta seda küll kunagi vist tegema ei hakka. ..:( No jah, eks lokid veavad ikka ju kuidagi välja.
Täna juhtus siis nii, et neil on seal veel ka pildistamispäev. Igatahes panin talle selga täiesti UUE ja selleks puhuks ostetud sünnipäevakleidi. Naisi peab ju juba lapsest peale selliste asjadega ärarikkuma!:) Ikka. Aga tegelikult hakkas mul pisist lihtsalt kahju, sest õde saab ju kogu aeg uusi riideid, ta ei lähe muidu kodust väljagi... ja Pisi peab käima enamasti teiste kantud ja kingitud annetustega. Nii jäigi minu kingitus ja õnnitluslaul õhtut ootama.
Enne pean veel küünetehnikusse lippama ja törts naistejuttu ajama oma uue sõbranna ja mõttekaaslasega. Ja siis viinamarju näksima. Punaseid seekord.
Aga PÄRIS pidu toimub meil tegelikult laupäeval. Siis on ,,Vantsu,, mängutuba Nõmmel kinnipandud ja kõik meie head sõbrad: suured, väiksed ja kõige suuremad koos mängima ja käpuli kõndima kutsutud. Pallimeri pakkus eelmisel aastal veel vanemalegi tüdrukule täit lusti! Ja mina kavatsen külalistele 10 ürdi teed pakkuda, mis sadat tõbe ravib. Karmeliidi munkade iidne ravijook Austriast. Selle mängutoa seinad on kaetud vahvate sõjamaalinutega, ehkki ma ise oleks need natuke teisiti katnud..., aga lastel lõbus ikkagi.
Ja kui ilm lubab, saab pärast Nõmme mägedesse kelgutama minna! ;) Aga sellest kõigest siis juba kunagi teisel korral ja siis saab see olema juba natuke teine jutt ka.
PALJU ÕNNE Sulle, mu kallis ELU MÕTTEKE!
Ja tuhat MUSI sulle!!!
Emme
kolmapäev, 12, märts 2008
Üks vana vaidlus maast, ilmast ja mainstreamist...
Tõde võiks olla koirohutees
või isegi kanarbikumees
Mõte on tegu,
sama ka ulm.
Kõige lõpus on sünd,
mitte surm...
Teispoolsuses, teisel kaldal, ei ole oluline kui kõrge oli sinu kunst. Linnutee avarusest vaadatuna sulab kogu kunst üheks hetketäpiks. Mis mõte on siin maailmas tegelda selle sildistamisega? Mina ja teised, mina ja mainstream...?!? Elu on tervik. Me kõik oleme üks. Naudi hetke! Ära otsi vigu ja anna koguaeg hinnanguid. Kerge soovitada, raske teostada. Ära sildista ja seebista!
Rõõmusta, naudi hetke-mediteeri, laula ja palveta!
Mille poolest on POP-kunst parem kui kitš? Mille poolest on oma kätt klaasikildudega veristav klaverimängija parem kui mõni suur ja terviklik massifilm, nagu näiteks Gandhi elust või Formani filmid/ Lendas üle käopesa?!?/. Jah, Tarkovski oli muidugi hea küll.:)
Aga vaimsest aspektist on kõigel oma mõte ja missioon ja väärtus. Üks ei ole teisest parem.
Lasen infot endast väljatulla läbi suure ja avara juuksepahmaka. Üleliigne info on lihtsalt müra, mis kulutab ja vanandab.Võta maailmast seda, mida sul hetkel vaja on!
Iseennast pole kogu aeg vaja taustsüsteemi panna. Piisab kui teed seda vahetevahel. Sinu enda väärtus ja väärikus on sinus endas, mitte teiste silmades ja sõnades. Ise oled enda mõõduks. Lase ühiskond oma õlgadelt langeda ja kohtu alasti iseendaga. Alasti tulin ma...:)Ja alasti ka lahkume. Lase ennast juhtida oma teel ja oma südame muusikal.
Mulle tundub, et intuitsioon annab paremaid tulemusi kui mingid loogilised konstruktsioonid. Hingelt looduslaps, aga kindlasti ja teadlikult LAPS. Ära tapa last iseendas! Ära unusta last iseendas. Sest lapsel on lihtne ligipääs õnnele, mida pole tõesti alati täiskasvanutel. Üks ei ole kunagi parem kui teine, ainult otsingud on erinevad.
Kas mitte meie sünd siia maailma ja meie laste sünd pole selles kontekstis kõige suurem mainstream? Ja ometi me ei pea seda halvaks. Selles mõttes on mainstream ka sinu rida. Ka koolikirjandus on mainstream. Sisuliselt kui sa just koolitulistaja oleksid või ekskremente sööksid, siis pääseksid mainstreamist! Aga seni mitte. Kindlasti mitte...
Kui näha igas hetkes ülimat väärtust, suurust ja sisu, siis kindlasti jääks ära ka tüdinemise oht. Sest tugeva detailitajuga inimesed saavad ehk vähem mõelda tüdimusele, piiridele ja nende ületamisele.
Tegelikult on nii aeg kui piirid ise samuti illusoorsed nähtused. Piirid tõmbame endale ise või laseme teistel tõmmata. Tajumata piire on elu palju lihtsam ja parem. Siis pole neid vaja ka mahamurda.
Minu keha on ikka veel minu hinge taga kinni. Tal ei ole oma elu, mis hinge ei puudutaks. Ja lõpetuseks. Mida ikkagi teha näiteks sulle näkkusülitava lapsega? Peegeldada mina-sõnumitega, et mul on väga märg praegust...No tead kui pahasti ma ennast nüüd tunnen. Kostub. Ja paras!...Näiteks. A-la... Niipalju kuivalt meetoditest. No comments!
Vahel on selline tunne, et ma olen inimlapse asemel kaameli sünnitanud. Ja kust läheb ikkagi piir vaimu-haiguste ja kasvatuse vahel? Kas vaimu-haigused on kasvatatavad või ümberkasvatatavad?
..........................
Lumi katab
Eestimaad
siit ja sealt,
hinge alt ja
kukla pealt...
.....................
Sajab vihma sihma-sahma
suhu, ninna
täpselt sinna
kust ma tahan tulla,
kuhu minna...
......................
Tõde võiks olla koirohutees
või isegi kanarbikumees
mõte on tegu.
Sama ka ulm...
Kõige lõpus on sünd,
mitte surm
.....................
Maanteel, nagu siilid udus
kuigi kõik on korras
tuli tunne Eestimaal
sama tuttav,
nagu Norras
...........................
See oli tähendusrikas,
et Dina tuli teatri,
see tegi teatristki tähendusrikka,
kaasa tõi muidu headki,
Ikka, ikka
.........................
Dina on laps mu lapsepõlvest
suurest ja heast
nii nagu sõpra
tunned nööbist,
lapsepõlve luuletust peast
.........................................
Kuused kasvavad taevapoole,
lehtpuud lendavad luuaga.
Inimesed palvetavad vahel
külma või põuaga...
Tõstavad silmad tähtede poole,
et leiaks mõtet elu loole,
selleni nad ikka jõuavad...
või isegi kanarbikumees
Mõte on tegu,
sama ka ulm.
Kõige lõpus on sünd,
mitte surm...
Teispoolsuses, teisel kaldal, ei ole oluline kui kõrge oli sinu kunst. Linnutee avarusest vaadatuna sulab kogu kunst üheks hetketäpiks. Mis mõte on siin maailmas tegelda selle sildistamisega? Mina ja teised, mina ja mainstream...?!? Elu on tervik. Me kõik oleme üks. Naudi hetke! Ära otsi vigu ja anna koguaeg hinnanguid. Kerge soovitada, raske teostada. Ära sildista ja seebista!
Rõõmusta, naudi hetke-mediteeri, laula ja palveta!
Mille poolest on POP-kunst parem kui kitš? Mille poolest on oma kätt klaasikildudega veristav klaverimängija parem kui mõni suur ja terviklik massifilm, nagu näiteks Gandhi elust või Formani filmid/ Lendas üle käopesa?!?/. Jah, Tarkovski oli muidugi hea küll.:)
Aga vaimsest aspektist on kõigel oma mõte ja missioon ja väärtus. Üks ei ole teisest parem.
Lasen infot endast väljatulla läbi suure ja avara juuksepahmaka. Üleliigne info on lihtsalt müra, mis kulutab ja vanandab.Võta maailmast seda, mida sul hetkel vaja on!
Iseennast pole kogu aeg vaja taustsüsteemi panna. Piisab kui teed seda vahetevahel. Sinu enda väärtus ja väärikus on sinus endas, mitte teiste silmades ja sõnades. Ise oled enda mõõduks. Lase ühiskond oma õlgadelt langeda ja kohtu alasti iseendaga. Alasti tulin ma...:)Ja alasti ka lahkume. Lase ennast juhtida oma teel ja oma südame muusikal.
Mulle tundub, et intuitsioon annab paremaid tulemusi kui mingid loogilised konstruktsioonid. Hingelt looduslaps, aga kindlasti ja teadlikult LAPS. Ära tapa last iseendas! Ära unusta last iseendas. Sest lapsel on lihtne ligipääs õnnele, mida pole tõesti alati täiskasvanutel. Üks ei ole kunagi parem kui teine, ainult otsingud on erinevad.
Kas mitte meie sünd siia maailma ja meie laste sünd pole selles kontekstis kõige suurem mainstream? Ja ometi me ei pea seda halvaks. Selles mõttes on mainstream ka sinu rida. Ka koolikirjandus on mainstream. Sisuliselt kui sa just koolitulistaja oleksid või ekskremente sööksid, siis pääseksid mainstreamist! Aga seni mitte. Kindlasti mitte...
Kui näha igas hetkes ülimat väärtust, suurust ja sisu, siis kindlasti jääks ära ka tüdinemise oht. Sest tugeva detailitajuga inimesed saavad ehk vähem mõelda tüdimusele, piiridele ja nende ületamisele.
Tegelikult on nii aeg kui piirid ise samuti illusoorsed nähtused. Piirid tõmbame endale ise või laseme teistel tõmmata. Tajumata piire on elu palju lihtsam ja parem. Siis pole neid vaja ka mahamurda.
Minu keha on ikka veel minu hinge taga kinni. Tal ei ole oma elu, mis hinge ei puudutaks. Ja lõpetuseks. Mida ikkagi teha näiteks sulle näkkusülitava lapsega? Peegeldada mina-sõnumitega, et mul on väga märg praegust...No tead kui pahasti ma ennast nüüd tunnen. Kostub. Ja paras!...Näiteks. A-la... Niipalju kuivalt meetoditest. No comments!
Vahel on selline tunne, et ma olen inimlapse asemel kaameli sünnitanud. Ja kust läheb ikkagi piir vaimu-haiguste ja kasvatuse vahel? Kas vaimu-haigused on kasvatatavad või ümberkasvatatavad?
..........................
Lumi katab
Eestimaad
siit ja sealt,
hinge alt ja
kukla pealt...
.....................
Sajab vihma sihma-sahma
suhu, ninna
täpselt sinna
kust ma tahan tulla,
kuhu minna...
......................
Tõde võiks olla koirohutees
või isegi kanarbikumees
mõte on tegu.
Sama ka ulm...
Kõige lõpus on sünd,
mitte surm
.....................
Maanteel, nagu siilid udus
kuigi kõik on korras
tuli tunne Eestimaal
sama tuttav,
nagu Norras
...........................
See oli tähendusrikas,
et Dina tuli teatri,
see tegi teatristki tähendusrikka,
kaasa tõi muidu headki,
Ikka, ikka
.........................
Dina on laps mu lapsepõlvest
suurest ja heast
nii nagu sõpra
tunned nööbist,
lapsepõlve luuletust peast
.........................................
Kuused kasvavad taevapoole,
lehtpuud lendavad luuaga.
Inimesed palvetavad vahel
külma või põuaga...
Tõstavad silmad tähtede poole,
et leiaks mõtet elu loole,
selleni nad ikka jõuavad...
teisipäev, 11, märts 2008
Tõde ja kevadluulusid...
Vanem tüdruk luges täna hommikuni raamatut, siis kui ärkasin tuletasin talle meelde, et uni kutsub. Nii meil see kooliskäimine siis sujub.;)
Pisike on muutunud kuidagi eriti lokipääks ja nunnuks! Kõige nunnum on ta siis kui ma talle õhtul lasteaeda järgi juhtun minema. Kui palju musisid ja kallisid ja komplimente ma siis kõik kätte ei saa... Oh, täielik õndsus! Täna kahjuks ei saa ma jälle lasteaeda minna ja musid ja kallid saab kahjuks jälle keegi teine.
Ja natuke mõistujuttu tõe ja tarkuse teemadel. Ehk siis: ära käi minu tegude, vaid pigem sõnade järele... Ja surnud pühakud on kõige paremad pühakud!
/...Elasid kord kaks tarka. Üks neist oli eksiteel ja paljud uskusid, et ta on suur isiksus.Teine tark omas tõepoolest kõrgemaid teadmisi. Ka temasse uskusid paljud.
Ükskord toimus suur loodusõnnetus ja mõlemad targad, koos oma järgijatega, leidsid end seismas Küsivate Inglite ees, kes määravad inimhingede edasise sihtpunkti. Inglid küsitlesid kõiki.
Siis kuulutasid nad, et esimese targa järgijail tuleb koos temaga minna põrgusse, ja teise targa kogukond suundub koos temaga paradiisi. Kaks tarka ja kohalolnud hinged olid hämmingus. Nad küsisid Inglitelt: "Mis alusel te sellise otsuse langetate?"
Inglid vastasid: "Mõlemad targad ja nende järgijad on usklikud. Ent esimene tark, kujutledes, et ta uskus millessegi kõrgemasse, uskus tegelikult vaid iseennast. Tema järgijad poleks saanud olla ta õpilased kui nende sisemuses poleks olnud soovi teda ümmardada.
Teine tark uskus aga ainult Tõesse. Tema järgijad olid olnud temasse kiindunud - ja jäid temasse kiindunuks - ainult seepärast, et oma sisemuses ei otsinud nad mitte teda, vaid otsisid Tõde.../
Väga tore mõttejupike, mille täna oma kolleegilt ja sõbratarilt sain. Koos ,,Rooma Õiguse,, ja särava naeratusega, nagu ikka.
Päev on tõesti imeliselt särav ja päikseline.
Lilli küll pole veel mujal kui lillemüüjate käes näinud.:(
Aga eks tänane päevane linnaskäik peamiselt üks päikesepüüdmine oli. Silmad kinni ja silmad lahti...
Mõtlen juba aina tihemini puhkuseplaanidele ja reisimisele. Kevade lähenedes tihenevad ka kontaktid sõpradega ja mu vana armastus on otsustanud võtta ette väikese saunatuuri. Vaatab, mis sellest siis välja tuleb. Lõunasaun on üldiselt mõnus. Miks ka mitte teha mõni väike kevadine vallatus. Lasta Päikesel juuksed sõlme siduda ja ninapeale tedretähti joonistada...:) Ja vaadata oma kallitele ja eriti lastele ja kiisudele hästi sügavale silma sisse.
Pisike on muutunud kuidagi eriti lokipääks ja nunnuks! Kõige nunnum on ta siis kui ma talle õhtul lasteaeda järgi juhtun minema. Kui palju musisid ja kallisid ja komplimente ma siis kõik kätte ei saa... Oh, täielik õndsus! Täna kahjuks ei saa ma jälle lasteaeda minna ja musid ja kallid saab kahjuks jälle keegi teine.
Ja natuke mõistujuttu tõe ja tarkuse teemadel. Ehk siis: ära käi minu tegude, vaid pigem sõnade järele... Ja surnud pühakud on kõige paremad pühakud!
/...Elasid kord kaks tarka. Üks neist oli eksiteel ja paljud uskusid, et ta on suur isiksus.Teine tark omas tõepoolest kõrgemaid teadmisi. Ka temasse uskusid paljud.
Ükskord toimus suur loodusõnnetus ja mõlemad targad, koos oma järgijatega, leidsid end seismas Küsivate Inglite ees, kes määravad inimhingede edasise sihtpunkti. Inglid küsitlesid kõiki.
Siis kuulutasid nad, et esimese targa järgijail tuleb koos temaga minna põrgusse, ja teise targa kogukond suundub koos temaga paradiisi. Kaks tarka ja kohalolnud hinged olid hämmingus. Nad küsisid Inglitelt: "Mis alusel te sellise otsuse langetate?"
Inglid vastasid: "Mõlemad targad ja nende järgijad on usklikud. Ent esimene tark, kujutledes, et ta uskus millessegi kõrgemasse, uskus tegelikult vaid iseennast. Tema järgijad poleks saanud olla ta õpilased kui nende sisemuses poleks olnud soovi teda ümmardada.
Teine tark uskus aga ainult Tõesse. Tema järgijad olid olnud temasse kiindunud - ja jäid temasse kiindunuks - ainult seepärast, et oma sisemuses ei otsinud nad mitte teda, vaid otsisid Tõde.../
Väga tore mõttejupike, mille täna oma kolleegilt ja sõbratarilt sain. Koos ,,Rooma Õiguse,, ja särava naeratusega, nagu ikka.
Päev on tõesti imeliselt särav ja päikseline.
Lilli küll pole veel mujal kui lillemüüjate käes näinud.:(
Aga eks tänane päevane linnaskäik peamiselt üks päikesepüüdmine oli. Silmad kinni ja silmad lahti...
Mõtlen juba aina tihemini puhkuseplaanidele ja reisimisele. Kevade lähenedes tihenevad ka kontaktid sõpradega ja mu vana armastus on otsustanud võtta ette väikese saunatuuri. Vaatab, mis sellest siis välja tuleb. Lõunasaun on üldiselt mõnus. Miks ka mitte teha mõni väike kevadine vallatus. Lasta Päikesel juuksed sõlme siduda ja ninapeale tedretähti joonistada...:) Ja vaadata oma kallitele ja eriti lastele ja kiisudele hästi sügavale silma sisse.
esmaspäev, 10, märts 2008
Kui kuningatest saavad klounid!
Sattusin nädalavahetusel lugema ühte koledat raamatut pealkirjaga:,,Klouni maski taga,,
mis avab Sai Baba petturlikku olemuse ja tutvustab teda kui pedofiilide paradiisi suurimat kuningat. Raamat on äratav, valgustav ja mõtlemapanev ning meenutab teist samas võtmes kirjutataud lugu:,,Viiekümne neljas,, Päiksetempli ordu liikumisest ja lõpust sekti enda siseringis olnud inimese läbielamiste kaudu. Nii, et päris karm huuups... ka minu jaoks.
/...Niisiis on meil kaks asja: üks on Puttaparthi külla sündinud kodanik Sathyanarayana Raju, andekas ja paheline pettur; teine on tema poolt loodud jumalakuju Sathya Sai Baba. See tegelaskuju on hakanud elama oma elu. Ta esineb nägemustes, kujutlustes, altaritel, tekitades vaimustust ja aukartust. Isegi seletamatuks jäävaid imesid ja saatuslikke kokkusattumusi tuleb ette. Sai Baba tegelaskuju ümbritsev vagameelne legend tekitab turvatunde- ei mingeid tapatalgute jadasid nagu semiidi Piiblis. Sai Baba kui jumala kuju on olnud väga tegus nii inimese seisundi peegeldamisel kui ka usulisel inspireerimisel. Sama tegus kui Odini, Buddha, Kalevi, Muhamedi, Krišna või Isise aulik ja kaitsev mõttepilt. Puttaparthi baaba on öelnud, et tema on mees ja kõik teised on naised. kusjuures naine olla tähendab nõrkust, mitte jõudu. Ta sooviks, et teised mehed, justkui nõrgemad isased ahvid, võtaks demonstratiivselt sisse alluva...emase positsiooni ja pakuks end seksuaalselt välja, kuuletuks ja rahuldaks nii baaba ihulisi kui ka ainelisi vajadusi. Kuid see lummus katkeb, nagu muinasjutus, kui mõttemängudest rikkumata kuldpoiss hõikab:,, Kuningas on ju alasti!,, Ning svaami rüü haihtub, tuues nähtavale kiimalise vanamehe.../
Nii kirjutab MTÜ Sathya Sai Baba Ühenduse Eestis likvideerija raamatu lõpusõnas.
www.exbaba.com
Aga muidu oli ju naistepäev ja me käisime Reedaga Matildas kooki söömas. Kuna pisikese sünnipäev on tulekul, siis sai ka kodule korralik koristusring peale. Kõik siin maailmas on mööduv, näiv ja kaduv. Selline tunne tekib kui kuningad niimoodi kukuvad!
Ja taas meenub see Shakespeare -i armas mõtteuit.
....................................................................
Me elu pole muud kui varjukõnd,
Kui väeti näitleja, kes vangub-veikleb
Sel viivul, mis ta päralt, üle lava
Ja kaob siis kuulmatuks kui hullu jutt,
Täis häält ja kõma, millel tähendust
ei ole teps.,,
(Shakespeare,Kogutud teosed)
mis avab Sai Baba petturlikku olemuse ja tutvustab teda kui pedofiilide paradiisi suurimat kuningat. Raamat on äratav, valgustav ja mõtlemapanev ning meenutab teist samas võtmes kirjutataud lugu:,,Viiekümne neljas,, Päiksetempli ordu liikumisest ja lõpust sekti enda siseringis olnud inimese läbielamiste kaudu. Nii, et päris karm huuups... ka minu jaoks.
/...Niisiis on meil kaks asja: üks on Puttaparthi külla sündinud kodanik Sathyanarayana Raju, andekas ja paheline pettur; teine on tema poolt loodud jumalakuju Sathya Sai Baba. See tegelaskuju on hakanud elama oma elu. Ta esineb nägemustes, kujutlustes, altaritel, tekitades vaimustust ja aukartust. Isegi seletamatuks jäävaid imesid ja saatuslikke kokkusattumusi tuleb ette. Sai Baba tegelaskuju ümbritsev vagameelne legend tekitab turvatunde- ei mingeid tapatalgute jadasid nagu semiidi Piiblis. Sai Baba kui jumala kuju on olnud väga tegus nii inimese seisundi peegeldamisel kui ka usulisel inspireerimisel. Sama tegus kui Odini, Buddha, Kalevi, Muhamedi, Krišna või Isise aulik ja kaitsev mõttepilt. Puttaparthi baaba on öelnud, et tema on mees ja kõik teised on naised. kusjuures naine olla tähendab nõrkust, mitte jõudu. Ta sooviks, et teised mehed, justkui nõrgemad isased ahvid, võtaks demonstratiivselt sisse alluva...emase positsiooni ja pakuks end seksuaalselt välja, kuuletuks ja rahuldaks nii baaba ihulisi kui ka ainelisi vajadusi. Kuid see lummus katkeb, nagu muinasjutus, kui mõttemängudest rikkumata kuldpoiss hõikab:,, Kuningas on ju alasti!,, Ning svaami rüü haihtub, tuues nähtavale kiimalise vanamehe.../
Nii kirjutab MTÜ Sathya Sai Baba Ühenduse Eestis likvideerija raamatu lõpusõnas.
www.exbaba.com
Aga muidu oli ju naistepäev ja me käisime Reedaga Matildas kooki söömas. Kuna pisikese sünnipäev on tulekul, siis sai ka kodule korralik koristusring peale. Kõik siin maailmas on mööduv, näiv ja kaduv. Selline tunne tekib kui kuningad niimoodi kukuvad!
Ja taas meenub see Shakespeare -i armas mõtteuit.
....................................................................
Me elu pole muud kui varjukõnd,
Kui väeti näitleja, kes vangub-veikleb
Sel viivul, mis ta päralt, üle lava
Ja kaob siis kuulmatuks kui hullu jutt,
Täis häält ja kõma, millel tähendust
ei ole teps.,,
(Shakespeare,Kogutud teosed)
neljapäev, 6, märts 2008
Koraanipäev tuleb seega...
Eile oli siis hea päev. Koraan ja kohtingud! Ja lõpuks veel ühe kõrgema konsulaarametniku ärasebimine meie asutuse või siis nii öelda isiklike vajaduste katteks.
Tea kas Under ka Koraani lugenud oli? Vaevalt, aga mine sa muidugi tea.
Ja kohe asume ennustama, mida tulevik toob. Koraan kuskilt lahti ja näpp värsile peale...
/...Jumal laseb kasvada oma sulase KEHA osal või kahandab seda, kui vaid tahab. Tõesti, Jumal teab kõike, mis on olemas.../
Igatahes peale Koraani ilmumise, mis meenutab oma väljanägemiselt 1000 ja ühe öö muinasjutte ja Väikest Mukki, juhtus eile muidki toredaid üllatusi ja ilmutusi.
Ennelõunal helistas üks endine kolleeg ja hea sõber ja kutsus läbi lumesaju lõunastama. Kõrvitsa kreemsupp maitses imehea ja väga armas oli ka teda ennast üle hulga aja taas kohata. Loodetavasti kohtume tulevikus kunagi veelgi. Lõunasupil, kohvil või lõunasaunas, lõunakommil või lõunakeksul...;) Nojah. Mis ma siin fantaseerin?
Ja siis peale väikeseid vallatusi lajatati Koraaniga. Lugesime seda kolleegiga kordamööda üksteisele ette ja tegime teatrit. Seal on huvitavad pealkirjad:šuurad. Sellised, nagu näiteks ämblik, lehm, naised jne.
Kuna kõne Moskvasse Kaljurannale kandis ka hääd vilja, siis tuli päev kokkuvõtteks hästi super.
Täna siis reede ja kaplanikohvi ning Koraani lugemisega juba mõnusalt päeva loodud. Mind hämmastas kui palju on seal vaenulikkust juutide ja meie armsa Jeesukese aadressil.
Ehk siis nüüd ka lõpuks tööle!
http://www.youtube.com/watch?v=GB6kvC-qqsk
/... Ta pani maale kindlalt püsima mäed, et nad teiega koos ei kõiguks, jõed ja teerajad, et te saaksite käia mööda õiget teed.../
Ikka kohvi koore ja meega, Koraanipäev tuleb seega.
Tea kas Under ka Koraani lugenud oli? Vaevalt, aga mine sa muidugi tea.
Ja kohe asume ennustama, mida tulevik toob. Koraan kuskilt lahti ja näpp värsile peale...
/...Jumal laseb kasvada oma sulase KEHA osal või kahandab seda, kui vaid tahab. Tõesti, Jumal teab kõike, mis on olemas.../
Igatahes peale Koraani ilmumise, mis meenutab oma väljanägemiselt 1000 ja ühe öö muinasjutte ja Väikest Mukki, juhtus eile muidki toredaid üllatusi ja ilmutusi.
Ennelõunal helistas üks endine kolleeg ja hea sõber ja kutsus läbi lumesaju lõunastama. Kõrvitsa kreemsupp maitses imehea ja väga armas oli ka teda ennast üle hulga aja taas kohata. Loodetavasti kohtume tulevikus kunagi veelgi. Lõunasupil, kohvil või lõunasaunas, lõunakommil või lõunakeksul...;) Nojah. Mis ma siin fantaseerin?
Ja siis peale väikeseid vallatusi lajatati Koraaniga. Lugesime seda kolleegiga kordamööda üksteisele ette ja tegime teatrit. Seal on huvitavad pealkirjad:šuurad. Sellised, nagu näiteks ämblik, lehm, naised jne.
Kuna kõne Moskvasse Kaljurannale kandis ka hääd vilja, siis tuli päev kokkuvõtteks hästi super.
Täna siis reede ja kaplanikohvi ning Koraani lugemisega juba mõnusalt päeva loodud. Mind hämmastas kui palju on seal vaenulikkust juutide ja meie armsa Jeesukese aadressil.
Ehk siis nüüd ka lõpuks tööle!
http://www.youtube.com/watch?v=GB6kvC-qqsk
/... Ta pani maale kindlalt püsima mäed, et nad teiega koos ei kõiguks, jõed ja teerajad, et te saaksite käia mööda õiget teed.../
Ikka kohvi koore ja meega, Koraanipäev tuleb seega.
kolmapäev, 5, märts 2008
Tuglast ja Underit ja praanatoitu ka!
Mupsiku sünnipäev.
Eile siis oli tööl meie kõrgema meesülemuse sünnipäevapidu. Suures asutuses on pidusid ikka nii üle mõne päeva. Aga need mõned noorema aja fotod, mis tal seal ringi liikusid, olid ikka tõeliselt mmm-musi kui armsad. Aga eks me kõik olime noorest peast hirmus ilusad ja armsad juuu!
Teatriõhtu.
Aga õhtul käisime Pillega teatris. Mängis ,,Varius,, teater ja etenduse pealkiri oli : ,,Tänu tulemast!,, Etendus oli tulnud välja F.Tuglase 120. sünniaastapäevaks ja rääkis Tuglaste elust Eestis alates sõjaajast kuni viimase surmani. Lugu oli kantud tugevate näitlejatööde ja kontrastsete karakterite poolt. Mängisid Maarja Jakobson-Elo Tuglast, Väino Rast-Tuglast ja Peeter Kaljumäe oma võimsa häälega punaseid mehi...Tekkis selline tõeline sõja meeleolu ja nõukaaja alguse jäine hingus. Vahele siis Underi kauge kuju ja tema sisendusjõulisi luuletusi. See oli see aeg kui ,,Väike Illimar,, tagurlikuks kuulutati ja üldse ärakeelati. Etendus toimus Underi-Tuglase kodumajas. Seega aitas ka atmosfäär jõuliselt kaasa. Majast ja õuest lahkudes põlesid trepil küünlad ja lumes tukkusid suured kivist linnud. Lumised männid viisid mõtetele oma lapsepõlvest, mis möödus mul samuti selliste kõrgete mändide all.
Inimkond praanatoidule!
Pärast siis lume ja mõlgutamise vaimus. Mehega poes hõljumas. Tüdrukuid toiduõnnistustega üle külvamas. Ja kõige lõpuks telekast veel ,,Pealtnägija,, ja praanatoidu lugu... superhea. Ingliks juba siinpoolsuses!
Eile siis oli tööl meie kõrgema meesülemuse sünnipäevapidu. Suures asutuses on pidusid ikka nii üle mõne päeva. Aga need mõned noorema aja fotod, mis tal seal ringi liikusid, olid ikka tõeliselt mmm-musi kui armsad. Aga eks me kõik olime noorest peast hirmus ilusad ja armsad juuu!
Teatriõhtu.
Aga õhtul käisime Pillega teatris. Mängis ,,Varius,, teater ja etenduse pealkiri oli : ,,Tänu tulemast!,, Etendus oli tulnud välja F.Tuglase 120. sünniaastapäevaks ja rääkis Tuglaste elust Eestis alates sõjaajast kuni viimase surmani. Lugu oli kantud tugevate näitlejatööde ja kontrastsete karakterite poolt. Mängisid Maarja Jakobson-Elo Tuglast, Väino Rast-Tuglast ja Peeter Kaljumäe oma võimsa häälega punaseid mehi...Tekkis selline tõeline sõja meeleolu ja nõukaaja alguse jäine hingus. Vahele siis Underi kauge kuju ja tema sisendusjõulisi luuletusi. See oli see aeg kui ,,Väike Illimar,, tagurlikuks kuulutati ja üldse ärakeelati. Etendus toimus Underi-Tuglase kodumajas. Seega aitas ka atmosfäär jõuliselt kaasa. Majast ja õuest lahkudes põlesid trepil küünlad ja lumes tukkusid suured kivist linnud. Lumised männid viisid mõtetele oma lapsepõlvest, mis möödus mul samuti selliste kõrgete mändide all.
Inimkond praanatoidule!
Pärast siis lume ja mõlgutamise vaimus. Mehega poes hõljumas. Tüdrukuid toiduõnnistustega üle külvamas. Ja kõige lõpuks telekast veel ,,Pealtnägija,, ja praanatoidu lugu... superhea. Ingliks juba siinpoolsuses!
esmaspäev, 3, märts 2008
Uisuilu ja talveund...
Ehh! Tegelikult läks nädalalõpp suures osas magamise tähe all. Saigi korralikult VÄLJA magatud. Aga jõudsime teha ka muud ebaharilikku. Käisime lastega uisutamas tüdruku soovil Premia jäähallis. Õpetasin pojapoja ka uisutama. Ta oli seal täitsa esimest korda! Ja nautisin ise ka vana iluuisutajannana jäälendu, tantsu, kiirust ning vanu trikke.
Jõudsin ka lugeda ülihääd raamatut Lii Undi : ,, Parim näitleja linnas,,. Pühendatud Mati Undile, lavastajale nii elus kui surmas... Ja räägib raamat siis Lii enda India muljetest,elust säälpoolsuses. Kaua ta seal Indias juba elab?!? Igatahes nautisin ja tundsin igatsust samal kombel mingi aeg lihtsat ja sürreaalset jõudeelu elada kuskil Gangese jõe kallastel või mujal...:)
Sellest raamatust ehk midagi veel edaspidigi. Naudin teda veel ja veel.
Aga muidu jõudsime isegi elamisele suurpuhastuse ringi peale teha. Vastu tänast nägin selliseid allilmast saadetud unenägusid. Jaburaid ja kergelt piinavaid. Tüdruk jauras ka kella kolmeni öösel. Hea, et hommik tuli ja mind päästis. Sinise esmaspäeva asemel on vaikne raadiotaust ja vaikus ja veelkord palju rahu ja vaikust... Ja õhtuks lõbustab meid tüdrukuga trennis latinokunn, tuntud ja nõutud mees-latiinotreener Jorge Hinojosa.
Uisuilu, aga on tõeliselt hää ise teha... ja talveune võiks ka rahulikult Indias mööda saata. Unes siis või ilmsi.
Jõudsin ka lugeda ülihääd raamatut Lii Undi : ,, Parim näitleja linnas,,. Pühendatud Mati Undile, lavastajale nii elus kui surmas... Ja räägib raamat siis Lii enda India muljetest,elust säälpoolsuses. Kaua ta seal Indias juba elab?!? Igatahes nautisin ja tundsin igatsust samal kombel mingi aeg lihtsat ja sürreaalset jõudeelu elada kuskil Gangese jõe kallastel või mujal...:)
Sellest raamatust ehk midagi veel edaspidigi. Naudin teda veel ja veel.
Aga muidu jõudsime isegi elamisele suurpuhastuse ringi peale teha. Vastu tänast nägin selliseid allilmast saadetud unenägusid. Jaburaid ja kergelt piinavaid. Tüdruk jauras ka kella kolmeni öösel. Hea, et hommik tuli ja mind päästis. Sinise esmaspäeva asemel on vaikne raadiotaust ja vaikus ja veelkord palju rahu ja vaikust... Ja õhtuks lõbustab meid tüdrukuga trennis latinokunn, tuntud ja nõutud mees-latiinotreener Jorge Hinojosa.
Uisuilu, aga on tõeliselt hää ise teha... ja talveune võiks ka rahulikult Indias mööda saata. Unes siis või ilmsi.
pühapäev, 2, märts 2008
Sinine vagun ja väike sinine...
Nüüd, kus töörindel kõik tehtud: peod peetud, praktikant ärasaadetud ja katseaeg pidulikult lõpetatud tunnen ma end taas tühjakspigistatud sidrunina, kiluna karbis...kõik tundub korraga mõttetu. Ja kodus valitseb taas kaos. Mu hing on tühi. Ja täna õhtul oma lemmikkeskkonnas liikudes oli mul juba välimusestki suht ükskõik. Kõndisin ringi nagu reedeõhtune zombie. Kaarli perekoolis oli seekord jälle väga hea. Meelis luges oma hea tugeva maheda tämbriga lastelugusid ette. Ja pisilased vaibal puzzletasid. Vahepeal proovisime vahvaid värvitrükitehnikaid. Lastega koos. Tulid hästi maagilised ja erilised pildid. Näidati vinget lastefilmi: ,,Väike sinine,, jah oli vist nii. Värvidest ja inimsuhetest. Just need minu lastejuttude teemad. Palju paksu ja värvilist fantaasiat! :)
Raske on olla niimoodi energiast tühi. Eriti veel pidude ajal kui kõigil on lõbus. Kunagi keegi kirjutas kuskile päevikusse lapsepõlves sellised read, et: vajud vahel liiga ära. Jah, nii see just välja näebki. Ma lihtsalt ei ole see üleskeeratav plekist mängutibu, kellel on alati hea tuju. Kes oleks? Aga tundub, et mõnedel õnnestub oma meeleolusid paremini varjata.
Nädalalõpul üritaks siis taas oma kodu ja hingeelu korda sättida. Pojapoeg ka taas meil ja näis mis me siis kõik koos ette võtame. Pojal vist ikkagi lapsed jagamisel või saa neist õieti aru. Appi! Peatage rong, ma tahaksin maha minna...
Aga sinine vagun paneb sinist vilet vapralt edasi.
Raske on olla niimoodi energiast tühi. Eriti veel pidude ajal kui kõigil on lõbus. Kunagi keegi kirjutas kuskile päevikusse lapsepõlves sellised read, et: vajud vahel liiga ära. Jah, nii see just välja näebki. Ma lihtsalt ei ole see üleskeeratav plekist mängutibu, kellel on alati hea tuju. Kes oleks? Aga tundub, et mõnedel õnnestub oma meeleolusid paremini varjata.
Nädalalõpul üritaks siis taas oma kodu ja hingeelu korda sättida. Pojapoeg ka taas meil ja näis mis me siis kõik koos ette võtame. Pojal vist ikkagi lapsed jagamisel või saa neist õieti aru. Appi! Peatage rong, ma tahaksin maha minna...
Aga sinine vagun paneb sinist vilet vapralt edasi.
Telli:
Postitused (Atom)
