Ever, Uuspõld, Depp ja Burton ja natuke ikka mina ka

Täna oli siis see hirmuäratav päev, et pidin tööl oma sünnipäeva pidama. Ma kohe vihkan selliseid ,,peab-sünnipäevi,, ,,astume osakonnaga hanereas läbi,,-õnnitlustega. Ega seda ei elagi muudmoodi üle kui väikese Melcki kloostri tervisenapsuga ehk melkeriga juba varasel hommikutunnil. Lisaks võtsin kaasa hunniku oma lemmikplaate tausta jaoks ja eelkõige muidugi Tättet. Sai neid kunagi päris usinalt kuulatud, nüüd pole juba ammu selliseid emotsioone äratatud.
Kui turvis tehtud võis puuvilju tükeldama ja küünlaid süütama hakata. Algul tulid sõbrad ja kutsutud, siis oli meeleolu ikka vahepeal päris sünnipäevaõnnis. Seejärel tulid kästud-korraldatud ja kadusid siis kiiruga, nagu suits taeva poole. Kõigil ju nii kiire. Vähe piinlik oli, aga mõistetav ka. Ega kogu organisatsiooniga jõuagi lävida... :)
Sünnipäevaemotsioonid jätkusid Draamateatri ,,Rahauputust,, vaadates, kus tegelikult tähistasime hoopis sõbrantsi paari nädalatagust hällipäeva. Tore üllatus oli küll korraliku komöödiaga (Ever ja Uuspõld olid ka) ja koogirahega vaheajal, ehkki ma olin korralikult end juba päeval hääd-paremat-kõigeparemat täis vitsutanud...
Ulla-mulla vastu aitas õhtul veel Sweeney Todd-Fleet Streeti deemonlik habemeajaja. Ehk siis: Depp, Stephen Sondheim ja Tim Burton...